Ekspordi kasv aeglasem

Tuuliki Toll 22. mai 2001, 00:00

Väliskaubanduse käive I kvartalis oli esialgseil andmeil 36 mld krooni, sellest ligikaudu 16 mld moodustas eksport ja 20 mld import. Kaubandusbilansi puudujääk oli üle 4 mld. I kvartalis on jätkunud Eestile soodne suundumus ? eksport on kasvanud kiiremini kui import. Eksport suurenes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 36,9 ja import 31,7%.

Jaanuaris oli impordi kasv võrreldes eelmise aasta sama ajaga 56,3%, veebruaris ja märtsis aga vaid 22?23%. Veebruari impordi kasvukiiruse vähenemine tõi kaasa ka ekspordi kasvu languse märtsis. Kui kahel esimesel kuul oli eksport suurenenud 40% võrreldes mullu sama ajaga, siis märtsis langes see 21%le. Märtsi impordi madal kasvutempo näitab, et ka aprilli tuleb ekspordi väiksem kasv võrreldes eelmise aasta aprilliga. Ekspordi ja impordi vaheline tugev seos on tingitud kaubavahetuse allhankelisest struktuurist.

Töötluskaupade osakaal koguekspordis on mulluselt 41% suurenenud 48%le. Kasvu taga on peamiselt masinate ja seadmete suurenenud kaubandus. Kuigi töötluskaupade suurt osakaalu kaubavahetuses ei saa hinnata positiivseks, eriti väikese lisandväärtuse puhul, on Eesti-suguse väikeriigi puhul allhange paratamatu. Positiivsena tuleb märkida asjaolu, et tekstiilitööstuses on suurenenud allhanketöödes loodud lisandväärtus. Ka impordis on töötluskaupade osakaal suurenenud 32%lt mullu I kvartalis 36%le tänavu I kvartalis.

Riikide lõikes on Euroopa Liidu riikide osatähtsus ekspordis vähenenud. Kui 2000. a ja 2001. a esimesel kahel kuul püsis ELi osatähtsus stabiilselt üle 70% (eelmise aasta I kvartalis 76%), siis selle aasta märtsis langes osatähtsus 67%le.

Muutuse taga ei ole olulist mahu langust, pigem on põhjus ekspordimahtude suurenemine teistesse riikidesse. Võrreldes eelmise aasta I kvartaliga on tänavu I kvartalis vähenenud Rootsi ja Saksamaa osatähtsus (vastavalt 7 ja 5 protsendipunkti võrra). ELi riikidest on suurenenud Eesti suurima ekspordi sihtriigi Soome osatähtsus 38%ni. Põhjuseks võib pidada Soome majanduse EL keskmisest kiiremat arengut.

Kvartali lõpus on oluliselt suurenenud eksport Jaapanisse (märtsis 8,3% koguekspordist), mis tõstis Jaapani märtsis Soome ja Rootsi järel kolmandaks ekspordi sihtriigiks. Muutuse peamine põhjus oli mobiiltelefonide allhanke ma-hu suurenemine Jaapanile.

Venemaa osatähtsus ekspordis on endiselt väike ? I kvartalis vaid 2%. Aasta teisel poolel võib oodata siiski ekspordimahtude suurenemist, kui Venemaa kaotab Eesti suhtes topelttollid, ? tingimus WTOga liitumisel.

Lähteriikide lõikes on endiselt suurim importöör Soome, tema osatähtsus oli I kvartalis 41%. See on võrdne mullu sama kvartali tasemega. Järgnevad Rootsi ja Saksamaa võrdselt 9% ning Venemaa 8%ga.

Kui vaadelda kaupade päritoluriike, siis on näha, et Soome osatähtsus väheneb. Märgatavalt on tõusnud import Hiinast.

Kaubagruppide lõikes on oluliselt suurenenud masinate ja seadmete osa. 2000. a I kvartalis oli nende osakaal koguekspordist 34%, tänavu I kvartalis juba 42%. Järgnevad puidutooted ja garderoobikaubad. Ekspordimaht on kasvanud enim võrreldes eelmise aasta sama ajaga masinail ja seadmeil (65%), transpordivahenditel (48%) ja toidukaupadel (45%). Vähenenud on kahe kaubagrupi ekspordimahud ? puidutooted (-3%) ja mineraalsed tooted (-18%). Mineraalsete toodete puhul on suured kvartaalsed kõikumised tavalised ning puidutoodete puhul on olnud ühtlane pidev kasv väikeste kvartaalsete kõikumistega.

Ka impordis on suurim osakaal masinail ja seadmeil ? 43% koguimpordist e 5% võrra rohkem kui mullu samas kvartalis. Nii ekspordi kui impordi suurenemine on mõistetav ? selle kaubagrupi puhul on tegu pea miselt allhangetega (67% masinate ja seadmete impordist oli töötlemiseks). Osakaalult järgnevad keemia- ja garderoobikaubad. 2000. a I kvartaliga võrreldes on suurenenud kõigi kaubagruppide impordimahud. Enim on suurenenud masinate ja seadmete (48%) ja transpordivahendite import (32%).

Traditsiooniliselt oli kaubavahetuse saldo positiivne garderoobikaupade, puidu- ja paberitoodete ning mööbli, mänguasjade ja sporditarvete osas. Riikidest oli kaubavahetuse saldo positiivne Taani, Suurbritannia, Läti ja Rootsiga, negatiivne aga Leeduga.

I kvartalis on maailmamajanduse jahenemise mõju väliskaubandusele raske hinnata. Impordi ja ka ekspordi kasvu aeglustumine kvartali teises pooles on kindlasti osaliselt jahenemisest tingitud, samas tuleb arvestada eelmise aasta kõrge baasiga. Kuigi kaubavahetuse kasvutempo on aeglustumas, on 20% kasv piisav, et tagada majanduse soodne areng.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing