Riigi IT areng ohus

Viktoria Korpan 22. mai 2001, 00:00

Eelmisel aastal algatatud e-riigi projekt on seiskumas pärast seda, kui IT-alase töö koordineerimine läks teede- ja sideministeeriumi haldusalasse ja loodi vastava asekantsleri ametikoht.

?Riigi IT-poliitika kava on ohus, kuna seda ei peeta enam prioriteetseks,? lausus peaministri IT-nõunik Linnar Viik. ?Eile näiteks tegeles teede- ja sideminister terve päeva ühe kantsleri tööst vabastamisega.?

Tema sõnul on riigi IT juhtimise visioon olemas ja küsimustele miks ja mida on olemas selge ning argumenteeritud vastus, kuid küsimus kuidas on jällegi päevakorda tõusmas. ?Kes koordineerib, millised on tema volitused, kuidas tal seda teha lastakse ? need on asjad, mida valitsus peab arutama. Asutuse-sisesed projektid liiguvad hästi, asutustevahelised projektid aga üle kivide ja kändude.?

?Kui ID-kaarte ei suudeta rahastada, on projekt järgmisse dokumendivahetuslainesse ehk umbes kümme aastat edasi lükatud,? lisas ta.

Riigi IT-poliitika kava eest vastutab teede- ja sideminister Toivo Jürgenson, kes on aga e-valitsuse idee algataja peaminister Mart Laari siseoponent Isamaaliidus.

IT-kolled?i omaniku, Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse juhatuse esimehe Tõnis Sildmäe sõnul peaks riik selgelt sõnastama, mis on prioriteedid ja võimalused, ning tegutsema vastavalt sellele. ?Ma ei ole väga kursis riigi asjadega, aga ma olen kursis suurfirmade IT-juhtimisega. Firmas saad tegutseda vastavalt sellele, kui palju raha on, aga lollusi teha ei tohi, samas üritatakse asja kõrgemalt vaadates teha. Kui riik tahab teha midagi alt vaadates, äkki on see Eesti eripära,? sõnas pikka aega Hansapanga IT-juhina töötanud Sildmäe. ?Kui riik tahab olla ITs edukas ja kuulutab IT-le vähem, kui selles riigis tegutsev erafirma, siis on midagi väga viltu.?

Sildmäe ütles, et üheks lahenduseks oleks riigi IT ala tsentraliseeritud juhtimine. ?Me ei kujuta ju ette, et põllumajandust juhiks näiteks rahandusministeerium. Tuleb luua IT-ministri koht,? sõnas Sildmäe.

Eesti juhtiva infoturbefirma Privador tehnoloogiajuht Tarvi Martens ütles, et Eesti vajaks riiklikku viieaastast programmi, mis viiks läbi suuri IT-projekte, nagu näiteks ID-kaart.

?On vaja tugevat liidrit, tugevaid prioriteete, piisavaid vahendeid,? nentis Martens. ?Ei julge öelda, et viimasel ajal on asi halvemaks läinud, aga paremaks pole küll läinud.? ?Linnar Viik võib küll peaministrit nõustada, aga need nõuanded ei jõua ju alati teede- ja sideministeeriumi, kus Eesti ITd juhitakse,? ütles Martens.

Teede- ja sideministeeriumi IT ala asekantsler Mait Heidelberg tõdes, et IT sisemisel tasandil on probleeme, mis vajavad lahendust.

?Kindlasti on asju, mis venivad, mis on vastuolus ootustega, sest ootused olid suured,? sõnas Heidelberg. ?Plaanist maas on näiteks rahvusraamatukogu internetiseerimine, mille põhjuseks on puudulik finantseerimine. Suured ootused olid digitaalasjaajamise programmi ja digitaalallkirja suhtes, aga see ei sünni nii ruttu.?

Heidelberg ütles aga, et nii digitaalse allkirja kasutuselevõttu kui ka elektrooniliste isikutunnistuste ehk ID-kaartide väljastamist on oodata siiski sel aastal. Eraldi IT ametkonna loomise võimalust kommenteerides ütles Heidelberg, et Leedus lõppes selline katse fiaskoga.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing