Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Enamik peresid soovib eluaset uuendada
Tallinnas on remondile, ümberehitusele või uue kodu ostmisele mõelnud 67 protsenti küsitletutest, Tartus on vastav number 61 protsenti. Ligi pool elamispinna remondi/ostmise peale mõelnud inimestest, 42 protsenti, arvab selleks kuluvat 100 000?200 000 krooni. ?See on märksa vähem tegelikest kuludest,? ütles Saar Polli omanik ja juht Andrus Saar.
39 protsenti tartlastest, kuid vaid 15 protsenti tallinlastest, arvab, et nad saaksid eluaseme remonditud/ostetud 5000?100 000 krooni eest. Keskmiselt arvab selle summaga hakkama saavat 27 protsenti usutletutest. 200 000 kuni miljon krooni vajaks 20 protsenti küsitletutest, üle miljoni krooni kuluks eluaseme korrastamiseks või ostuks 6 protsendil.
Hansapanga eluasemelaenu tootehaldur Kersti Arro sõnul on Hansapanga väljastatud eluasemelaenude Eesti keskmine laenusumma 140 000 krooni. Tallinnas on keskmine laenusumma 180 000 krooni, kõige madalam on see Ida-Virumaal, kus võetakse eluasemelaenu keskmiselt 55 000 krooni.
Uuringu kohaselt peab üle poole küsitletutest olulisimaks laenutingimuseks madalat intressi. Veerand küsitluses osalenutest arvab, et kõige olulisem on pikk laenu tagasimakseperiood, kaheksandikule on vajalikumaks tingimuseks madal omafinantseeringu määr. Kuuele protsendile on kõige olulisemaks võimalus liita laenuvõtmise kulud laenusummale.
Järgmise 12 kuu jooksul kavatseb pangast laenu võtta 30 protsenti küsitletutest, 56 protsenti kinnitas, et sellist plaani neil ei ole.
Peamiseks põhjuseks, miks seni pole laenu võetud, on toodud kehv majanduslik olukord. Samas elab uuringu kohaselt viiendik Eesti peredest mõne teise leibkonnaga koos, omamata võimalust endale oma eluase soetada. Peamiselt on tegu noorte, 20?29 aasta vanuste inimestega.