Koidula piirijaama ehitus teeb keskkonnakaitsjad murelikuks

Neljast võimalikust jaamalahendusest valisid teede- ja sideministeeriumi ametnikud välja kallima, kuid keskkonnale ja kohalikele inimestele vaenulikuma variandi.

Eesti seaduste kohaselt tuleb enne projekti töösse andmist korraldada kohalikus omavalitsuses selle avalik arutelu. Selle tulemusel võivad omavalitsus ja keskkonnaametnikud töö seisma panna.

?Hetkel näib mõni lahendus ehk odavam, kuid kasutuskulud võivad hiljem palju suuremad olla,? kaitses projektilahendust teede- ja sideministeeriumi nõunik Tõnis Tagger.

Värska vallas tahetakse alustada suurehitust peamiselt põhjusel, et Euroopa Liit peab seda piirijaama strateegiliseks. Kui Eesti peaks liitu astuma, muutub jaam osaks ELi välispiirist. Rahandusministeerium ei kavatse uue sõlmjaama ehituse maksumust enne septembrit ütelda. Kompetentsete ametnike arvates võib see maksma minna vähemalt 500 miljonit krooni. Sellest 75% kataks Euroopa Liit. Eesti 2003. aasta riigieelarvele lisandub seega umbes 100?150miljoniline koorem.

Põlva maavanem Mart Madissoon mäletab, et uus jaam on vahelduva eduga päevakorras olnud kõik tema ametisoleku kolm aastat. Sama ebamugav kui autoga ülekoormatud Koidulas piiri ületada, on praegu ka raudteel kauba tollimine piirist kaugel Tartus. Maavanemale oli üllatus, et viimastel kuudel on seoses suure piirijaamaga toimunud suur murrang, mis seisneb põhimõttelises kohavalikus.

Koidula piirijaama kohta töötasid kaks suurt välismaist projekteerimisfirmat GOPA ja COWI välja neli lahendust. Neist keerulisima elluviimiseks pidanuks ühest künkast tunneli läbi kaevama. Teede- ja sideministeerium ning raudteeamet jätsid lõpuks sõelale kaks.

Neist esimene nägi ette kahe piirijaama ehitamise: ühe Tartu rongiliinile (Kliima) ja ühe Valga liinile (Koidula). Ametnikud hindavad seda võimalust odavamaks ja keskkonnasõbralikumaks, sest koormus oleks hajutatum.

Nn variant 2B järgi ehitataks ainult üks suur jaam Koidulasse. Jaam ühendataks eraldi raudteeharu ehitamise kaudu Tartu liiniga.

Teede- ja sideministeeriumi ning raudteeameti lõplikuks valikuks osutus projekt 2B ehk kõige kallim, mis rajaks praegusesse ammuvate lehmadega külakohta umbes sama suure raudteesõlme kui praegu Narva kaubajaam.

2003. aastal peaks hakatama rajama jaama- ja kontorihoonet, töövõimalusi tolliametnikele, vagunite parandamise töökoda. Seejuures tuleb ehitada Eesti oludes haruldane raudteesild üle oru.

Variandi 2B kasuks otsustades möönsid ametnikud keskkonnauuringute vajalikkust. Nad läksid aga mööda riiklikest keskkonnakaitsjatest ja sattusid vastuollu ?Keskkonnamõju hindamise ja keskkonna auditeerimise seadusega?, mille mõte on see, et keskkond saaks võimalikult vähe kahju. Põlva keskkonnateenistus polnud uuest jaamast täpsemalt midagi kuulnud.

Uue jaamaga seotud keskkonnariske uuris kirjeldatud projektide puhul ASi Merin ekspert Rein Kitsing.

Ekspert ütles, et kui tekib väga palju probleeme ? müra, keskkonnakahjustusi jne, tuleb vaadata, millised on kahju leevendamisvõimalused ning kui palju need maksma lähevad. ?Jaam võib nii kalliks minna, et muutub absurdseks.?

Kitsingu hinnangul oli raudteetrassi joon, mida variant 2B ette nägi, võrdlemisi konfliktne, lõhkudes kõlvikuid. ?Mõni võib-olla ei taha, et tema küla vahelt raudtee läbi läheks ja selle pooleks lõikaks.?

Praeguste ehitusseaduste järgi on otsustamise lõplik hoob mitte Brüsseli, vaid kohalike vallaametnike käes. Nähes, et külale tehakse liiga, võivad nad kogu sadu miljoneid kroone maksva suurehituse nurjata.

Ettearvamatult võib Kitsingu väitel käituda ka veehorisont. Uisapäisa ehitamine võib küla kaevud kuivaks jätta.

Teede- ja sideministeeriumi nõuniku Tõnis Taggeri väitel kirjutas rahandusminister aprillis alla Koidula piirijaama edasise projekteerimise lepingule. Euroopa Komisjon toetab edasist projekteerimist, teisisõnu variandi 2B elluviimist 21,1 miljoni krooniga.

?Eesti tingimustes on selline ehitis unikaalne, Soomes ja Rootsis on selliseid suuri infraehitusi palju,? märkis Tagger.

Värska vallavanem Vello Kikamägi ütles, et nagu ikka saab ajakirjandus mingist ehitamisotsustamisest enne teada kui vald, keda see puudutab.

Koidula asub 1600 elanikuga Värska vallas.Praegu piiriületuspunkt jalakäijatele ja autodele.Ööpäevas ületab piiri keskmiselt 850 inimest ja 500 sõidukit.Lisandub umbes 500 miljonit krooni maksev raudtee piirijaam.Selle projekteerimne maksab 21,1 miljonit krooni.Ehitamine kavandatud aastale 2003. Koidula kaudu võib hakata käima 1/3 Eesti transiidimahust.Praegu tollitakse Pihkva suunast tulevaid ronge Tartus