Kogumispensioni kindlustatus kahtluse all

Artikkel

- Uudised
- Inge Rumessen
- 28. mai 2001 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kogumispensioni kindlustatus kahtluse all
"16+4+2 pensionikindlustuse süsteem on eelkõige poliitiliselt inimestele atraktiivseks kujundatud, mis on oluline reformi õnnestumiseks," on Eesti Kindlustusseltside Liidu esimees Indrek Holst seisukohal.
Noorte tööletulijate puhul tähendab eelnõu sisuliselt maksukoormuse tõusu 2 protsendi võrra 22-le. Ülejäänute jaoks oleks teise sambasse investeerimine vabatahtlik. 4 protsenti lisaks riik sotsiaalmaksu arvel.
Eelnõu järgi laekuks kõnealune summa maksuametile, kes selle edasi kannab Väärtpaberite Keskdepositooriumi, kust raha laekub inimese poolt eelnevalt valitud pensionifondi. Pensionikonto oleks oma olemuselt sarnane väärtpaberikontoga.
Holsti hinnangul on ebaõiglane nõuda inimeselt kohustuslikus korras investeerimisriskide võtmist. Finantstoode peab garanteerima vähemalt investeeritud raha säilimise. Eelnõu järgi aga pole mingil moel tagatud halbadest investeeringutest tekkiv puudujääk.
"Kui inimene läheb pensionile hetkel, mil turg on madalseisus, siis võib osakute eest saadav summa olla üle ootuste kehvem," selgitas Kindlustusseltside Liidu projektijuht Martin Rajasalu. "Ja kui fondi tehtud investeering oli mittetasuv, siis pole kedagi süüdistada."
Rajasalu näeb reaalset ohtu selles, et riik kohustab küll inimest pensioniosakutesse investeerima, kuid ei suuda tagada pensionideks 40 protsenti keskmisest sissetulekust.
Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikme Anti Liivi sõnul on arutelu jäänud liiga lühiajaliseks ning välja pole käidud ka alternatiivseid variante pensioniea kindlustamiseks.
"Selles seaduseelnõus on rohkem probleeme kui mõistlikke lahendusi," ütles riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Anti Liiv. "Umbusaldust äratab juba see, et seadus tahetakse kiirustades vastu võtta."
Rajasalu sõnul võiks reaalse variandina kaaluda pikaajalise deposiithoiuse võimaldamist, mille suhtes on inimeste usaldus suurem. "Kui pensioniikka jõudes selgub, et esimese ja teise samba summa ei taga inimesele 40 protsenti keskmisest palgast, siis on tal täielikult õigus süüdistada riiki selles, et te kohustasite mind maksma, kuid ei andnud valikut."
Kuivõrd riiklik pension jääb veel 15-25 aastaks peamiseks ning paljudele ainsaks pensionitulu allikaks, peab riik leidma vahendeid ka prognoositava 800 miljoni suuruse puudujäägi katteks. Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Kalle Jürgenson möönis, et puudujääk on plaanis katta teise samba tuludest, mis kavandatakse saada investeeringutest, või võtta laenu.
Martin Rajasalu hinnangul aga pole võimalik praegu Eestisse tulutoovaid investeeringuid teha. Seega tuleks kõne alla Kesk-Euroopa riigid. "Teenitud kasum aga ei kataks välislaenu eest makstavaid intresse," ütles Rajasalu.
Eelnõu tuleb teisele lugemisele riigikogus eeldatavalt järgmisel nädalal. Seaduse heaks kiitmise korral hakkab see kehtima järgmise aasta jaanuaris.
Hetkel kuum