Pankrotihaldur sarnaneb Eestis raisakulliga

Äripäeva arvates tuleb Eestis pankrotihaldurite volitusi piirata ning nende tegevuse üle peetavat järelevalvet karmistada. Pankrotihalduritel on praegu liiga suured volitused pankrotis ettevõtte vara käsutamiseks ja haldurid on oma võimu kuritarvitanud.

Pankrotihaldur peab kaitsma võlausaldajate huve. Mitmed haldurid käituvad aga nagu raisakullid, kes raipe (pankrotis ettevõtte) puhtaks noolivad. Näiteid on piisavalt ja nendest kirjutas eilne Äripäev.

Haldur Milvi Suursaar ehitas ASi Ovekor rahaga oma tütrele maja. Aivar Leismann tekitas pankrotis Balti Baasile 1,39 miljonit krooni kahju ja teiste ebavajalike kulutuste hulgas finantseeris pankrotirahadega oma pere puhkusereisi Londonisse. Kauri Rattuse juhtimisel kadus Tallinna Meretehasest pool miljonit krooni riigilt töötajate palkade maksmiseks eraldatud rahast. Need on ainult mõned näited.

Et pumbata pankrotipesa rahast tühjaks, teevad pankrotihaldurid tehinguid oma firmadega. Pankrotis ettevõtted maksavad halduri firmale konsultatsioonide eest, tasuvad halduri firma kasutuses olevate autode rendimakseid, telefoni-, bensiini- ja parkimisarveid, büroo renti jm. Kui halduritel on mitu pankrotiasja, siis tasub ühe auto või büroo renti korraga mitu pankrotis firmat. Ühe büroo all võib tegutseda mitu haldurit. Esitatud arved on ka ebaloomulikult suured. Kauri Rattus rääkis Meretehase pankrotiasju ajades mobiiltelefoniga aasta jooksul 320 000 krooni eest ning kulutas 236 068 krooni bensiinile. Iga lugeja võiks võrrelda neid kulusid enda telefoni- ja bensiiniarvetega ja te saate aru, et tegemist on absurdselt suurte numbritega. Tõenäoliselt väänavad haldurid julmalt oma tegelikele kuludele otsa ehk petavad võlausaldajatelt raha välja.

Pankrotihaldurite näol on tegemist juristidega, kes seaduste auke hästi teavad ja neid ära kasutavad. Riik peab pankrotiseadust täiendades ja haldurite üle järelevalvet karmistades üritama need augud kinni toppida.

Äripäeva arvates aitab pankrotihaldurite kuritarvitusi vältida see, kui neil keelatakse tehingud firmadega, millega nad ise on otseselt seotud. Samuti tuleb keelata halduritel auto, büroo, telefoni vm teenuste eest pankrotis ettevõttele arvete esitamine ning laenu võtmine pankrotis firmast. Näiteks laenas Milvi Suursaar Ovekorist 150 000 krooni ja sõitis selle rahaga turismireisile Iisraeli. Kohtunik Piret Randma nimetas pankrotis firmast laenu võtmist ennekuulmatuks ja kinnitas, et tema Suursaart enam pankrotihalduri ametisse ei pane. Õnneks on ühe ettevõtlusmaastiku kohal lendava "raisakulli" tiibu kärbitud. Sellest aga ei piisa, kärpida tuleb kõigi pankrotihaldurite tiibu.

Võlausaldajate esindajad määravad haldurile töötasu, millele lisandub kindel protsent pankrotivara müügist. Töötasust ja vara realiseerimisest teenitud summade arvelt peab haldur tasuma oma telefoni, büroo, auto jt taolised kulud. Pankrotihalduril ei tohi olla õigust nõuda pankrotis firmalt eespool nimetatud kulude eraldi tasumist.