Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ei sotsiaaldemokraatiale

    Täna toimuval Mõõdukate pealetungil on põhjus ja ajend ? täpselt nii nagu Esimese maailmasõja puhkemisel. Põhjus pole mitte halb elu Eestis, vaid just vastupidi ? elatustaseme kiire tõus. Pea igal kolmandal elanikul, raugad ja imikud kaasa arvatud, on mobiil taskus, igas kümnendas peres on arvuti. Autod ummistavad tänavad, ka enamikul vaesusest jutlustajail on see istumise all. Kus on kriis ja katastroof, veeuputus ja Armageddon?
    Aga ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine kui ajend on olnud Isamaa ja Reformi kahetsusväärne omavaheline tüli. Mõõdukatele pole saabunud hetke õnnelikumat, kui koalitsioonipartnerid tülli pöörasid. Seni oma ideedega alla surutud, tuleb püüda mahajäämus kiiresti tasa teha. Kui Isamaa ja Reformi vastasseis jätkub, tuleb endale kainelt aru anda, et punktid võivad noppida kolmandad, katastroofikuulutajad. Sest mingisugune sotsiaalne tellimus on alati ka leinamuusikale.
    Ideed, arusaamad, poliitika, strateegia ja taktika, millega tänane tase on saavutatud ? millega Eesti on jõudnud arenenud riikide hulka ?, on olnud kapitalistlikud. Ja kõige vähem on olnud need sotsiaaldemokraatlikud.
    10 aastat tagasi polnud sotsiaaldemokraate oma hea nõuga kahjuks kuskil. Kui Soome mark maksis 25 rubla, kui banaane müüdi valuutapoes tükikaupa mark või kaks tükk, kui lihtrahvas pidi hakkama saama halli värvi einevorsti ja muu talongikaubaga. Kui suur oli lõhe vaeste ja rikaste (valuutaomanike) vahel siis? Ajalugu on hea õpetaja, aga kahjuks on tal nõrgalt edasijõudvad mõõdukatest õpilased.
    Ma väidan, et liberaalse turumajanduse põhimõtteid, mis on Eestile siiamaani edu toonud, ei tohi muuta. Ei ole nii, et tänasest päevast kaotavad millegipärast kehtivuse ühed majandusseadused ja hakkavad kehtima mingid muud, nt sotsiaaldemokraatlikud majandusseadused. Sotsialistlikul riigikorraldusel oli oma nägemus majandusseaduste toimimisest, kuid ei saanud tema vägev ideoloogiaaparaatki majandusliku paratamatuse vastu. Mis pidi põhja minema, see varem või hiljem ka läks. See näitab, et majandusseadused on ühtsed ja objektiivsed, pole 20ndate, 70ndate, 90ndate või 2001. aasta majandusseadusi.
    Sotsialismi loosung kõlas võrdsusest ja õnnest, lisaks veel mööndus, et igaühele ?tema töö järgi?. Tänane Eesti sotsiaaldemokraatia on läinud isegi kaugemale, sest töö järgi palga saamine näib anakronism. Selle asemel peab vähimagi liigutuse eest olema garanteeritud 40% keskmisest palgast. Sellel on oma nimigi: voluntarism majanduslikus mõtlemises. Muidugi, me võime täna kehtestada näiteks astmelise tulumaksu, tõsta sotsiaalmaksu määra, koormata kodanikke kohustusliku teise pensionisambaga, mis ei tarvitse pensionipõlveni säilida; peatada erastamine, anda põllumajandusele nii palju raha, kui see soovib jne. Majandusseadused ei pane sellele kätt ette ? kuidas saaksidki ?, vaid jätkavad toimimist muutunud oludes ja annavad järgmistes statistikakogumites oma kiretu vastuse.
    Eelpool loetletud komplekt sotsiaaldemokraatlikke muudatusi resulteeruks tõenäoliselt järelduses, et ?kui 2001. aasta majanduskasv oli veel inertsist +2%, siis 2002. aastal leidis aset majanduslangus, SKP vähenes 2%?.
    Kujutame hetkeks ette, et alates maikuust on tulumaksumäär nii füüsilistele isikutele kui ettevõtetele tagasiulatuvalt 100%. (Grotesksel kombel pidi Rootsi lastekirjanik Astrid Lindgren korra 100protsendilist tulumaksu maksma.) Riik võtab kogu loodud uue väärtuse endale ja jagab oma parema äranägemise järgi ringi. Nüüd jääks kokkuvarisemiseni täpselt üks kuu, kuni eelmisel kuul toodetu ära tarbitakse. Sest majanduslikku huvi uut luua pole, kapital ja tööjõud voolavad kiiresti välja. Järgneks revolutsioon, majanduse natsionaliseerimine, piiride sulgemine, raha devalveerimine. Aga kõik see on juba olnud.
    Hästi, meie tulumaksumäär pole 100%, kuid Mõõdukad soovivad maksukoormust iga hinna eest tõsta. Ja koos sellega hakkab tekkima pidurdusjälg. Kui me nendime, et pensionide, sotsiaaltoetuste, ravikindlustuse raha suurendamiseks tuleb makse tõsta, siis oleme kinni kõige rohkem ühes aastas, ühes riigieelarves.
    Mis tuleb aasta hiljem, protsesside prognoosimine ajas, sotsiaaldemokraatiat täna ei huvita: meil on 500 miljonit tööpuuduse vähendamiseks puudu, leidke see raha. Kui olukord peaks tulevikus halvenema, tuleb makse ilmselt veelgi tõsta. Mida pingumale nöör tõmbub, seda kindlamini on lasso ümber gaselli sarvede.
  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Panku tüssanud tippjuht peabki 15 miljonit eurot välja maksma
Pankrotistunud tööstusfirma E-Profiili endine omanik ja juhatuse liige Toomas Jõgi peab pankadele maksma tagasi 15 miljonit eurot, kuid pääses ärikeelust.
Pankrotistunud tööstusfirma E-Profiili endine omanik ja juhatuse liige Toomas Jõgi peab pankadele maksma tagasi 15 miljonit eurot, kuid pääses ärikeelust.
Hollandi firma plaanib Pärnusse miljarditehast Riisalo: kui saame neid kuidagi aidata, siis teeme seda
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.