Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Realistlik fantaasia: börs viie aasta pärast
Et Eesti ütles 2003. aasta referendumil Euroopa Liidule ?jah? ja võeti 2004 ELi liikmeks, on Eesti aktsiate hinnatase tõusnud võrreldes 2001. a maiga keskeltläbi 3 korda. See on peamine põhjus, miks Tallinna Börsi omanik HEX Group otsustanud jätta Tallinna Börsi iseseisvaks ja mitte liita teda Helsingiga.
Kõige närvesöövam oli reedene päev enne pühapäevast referendumit - nii börsi omanikele, spekulantidele kui lihtsalt investoritele. Kõik optsioonid, nii tõusule kui langusele, olid läbi müüdud. Sest arvamusküsitlused näitasid ainult veidi üle 50protsendilist toetust Euroopa Liidule. Nii ?jah? kui ?ei? olid võimalikud.
Väga kiire tõus järgnes vahetult pärast referendumit, sest osteti valimatult peaaegu kõiki aktsiaid. Paarinädalase hilinemisega jõudis pärale massiivne välisinvestorite laine - olid ju nende jaoks Eesti aktsiad endiselt odavad ja Eesti oli esimene uus Euroliidu liikmesriik. Toona alanud tõusutrend on kestnud kuni tänaseni.
Paljud siin tegutsevad ettevõtted soovisid oma aktsiad Tallinna börsil noteerida, kuid otsustasid referendumi tulemused ikkagi ära oodata. 2004 oli taasnoteerimise aasta. Nii on tänaseks börsil Eesti Energia, Eesti Raudtee, Tallinna Vesi, Estonian Air, Hansatee, Tallinna Sadam, Microlink, Tallegg, Ösel, Tartu Õlletehas jt. Nii nagu 10 aastat tagasi, on börsil olemisest saanud firma auasi. Erastatud on ka populaarne, kuid pidevalt rahahädas olnud Eesti Televisioon, millele kohalik erastaja on lubanud korraldada uue avaliku aktsiaemissiooni ja siis taotleda börsil noteerimist. Avalikult, õiguslikult.
Endast mõistetavalt käib börsil kauplemine eurodes. Euro tuli de facto Eestis käibele juba 2002. aasta lõpul, Eesti Panga kergest vastuseisust hoolimata. De jure konverteeriti kroon euroks alles 2004. a pärast liitumist ELiga, kusjuures EL ei nõudnud kroonile kaheaastast testperioodi. Kroon pidas 12 aastat täpse väärtuse mõõdupuuna vastu.
Tallinna börsil on tänaseks ca 30 000 kohalikku ja sama palju välisinvestoreid. Päevakäibed on 20-50 mln euro piires.
Kütusehindade ebastabiilsuse tõttu nõudsid auto- ja bussiettevõtted börsilt futuuridega kauplemise alustamist. Kuna kütusefirmad on veeretanud kõik hinnatõusud tarbija kaela, siis peab tarbijal olema võimalus ennast ise kaitsta. Tallinna börs alustaski hiljuti kütuse- ja dollarifutuuride vahendamist. Kütusefutuuridest on saanud innustust ka põllumehed, kes nõuavad futuure põllumajandussaadustele. Ja miks ka mitte - üldsus ja valitsus toetavad põllumeeste omapoolset positiivset initsiatiivi.
Jõudu, 10aastane Tallinna Börs!
Autor: Mati Feldmann