Rootslased võidavad EList

Sirje Rank 31. mai 2001, 00:00

Nii järeldab sel nädalal avalikustatud Rootsi Kaubandusuuringute Instituudi (HUI) ökonomistide uurimus, mis analüüsib Euroopa Liitu kuulumise tähendust ning tagajärgi Rootsi ühiskonnale ja majandusele. Uurimuse tellis ettevõtlusorganisatsioon Svenskt Näringsliv.

Rootsi maksab aastas Euroopa Liidu liikmemaksu 37,4 miljardit Eesti krooni ning saab toetuste ja abirahadena tagasi umbes 18,7 miljardit krooni. Samas näitab uurimus, et kuulumine Euroopa Liitu on Rootsis alandanud näiteks toiduainete hindu.

Viimane Euroopa Komisjoni siseturu uuring näitas, et Rootsi on üks aktiivsemaid riike, kes on Euroopa Liidu direktiivid oma riigi seadustesse üle võtnud. Sellega on tihenenud konkurents, mis ongi tinginud toiduainete hinna alanemise. Kui varem olid Rootsi toidukaupade hinnad 10 protsenti üle Euroopa keskmise taseme, siis nüüd on vahe 6 protsenti. Kahe lapsega pere, kes kulutab aastas toidule 102 000 krooni, on sellega igas kuus võitnud 1020 krooni. Teine oluline konkurentsile avatud kaubagrupp on sõiduautod.

Euroopa Liitu kuulumine on Rootsi majanduskasvu kiirendanud. Raporti järgi lisab see Rootsi sisemajanduse kogutoodangu kasvule 0,7 protsendipunkti. Keskmiselt on ELi liikmesriikide majanduskasv hinnatud 0,4 protsendipunkti võrra kiiremaks, kui see olnuks siis, kui riik ei oleks bloki liige.

Kui Rootsi majanduskasv oleks 1995. aastal jätkunud kaheksakümnendatel aastatel valitsenud trendi mööda, oleks keskmise palgasaaja aastatulu täna 17 000 krooni väiksem, näitab analüüs.

Samas on Rootsis konkurentsi osas jätkuvalt säilinud probleeme, mille põhjusena uurimuse autorid nimetavad suurt maksukoormat, monopole ning subsiidiume. Rootsile on jätkuvalt iseloomulikud kõrged hinnad ja kõrged maksud, ehkki otseinvesteeringud on sellest hoolimata Euroopa Liitu astumise järel suurenenud. Konkurents on puudulik teenuste osas, eraldi nimetatakse pangandust ja kindlustussfääri.

Euroopa Liitu kuulumise kõige negatiivsemaks küljeks hindab analüüs bloki põllumajanduspoliitika koos selle ebatervete toetussummadega.

Kasuks on Rootsile tulnud ka muutused rahapoliitikas ning finantsturgude avamine konkurentsile, mis ei ole küll otseselt tingitud ELi liikmeks olekust. Krooni lahtisidumine eküüst 1992. aastal oli pigem samm Euroopa Liidust eemale. Samas järgib Rootsi keskpank põhijoontes sama poliitikat mis Euroopa Keskpank, seades esikohale kontrolli inflatsiooni üle.

Vahetult uurimuse avalikustamise eel näitasid arvamusküsitlused rootslaste paranenud suhtumist Euroopa Liitu. Kõige enam oli suhtumine paranenud sotsiaaldemokraate toetavate elanike hulgas, kus ELi pooldajate arv kasvas detsembri 39 protsendilt 60 protsendile. Samas näitasid mai alguse küsitlused, et 53 protsenti rootslastest leiab, et Euroopa Liitu kuulumisest ei ole mingit kasu ning ühisrahaga liitumise vastaseid oli küsitletutest 64 protsenti.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing