Saku Õlletehas sattus börsile juhuse läbi

?Usun, et oleme ainus ettevõte Eestis, kes on börsile sattunud läbi juhuse,? ütleb Remmel ja selgitab, kuidas see juhtus. Saku Õlletehas oli aktsiaselts, mille aktsiatega kauples Hansapank. Börsi tekkimisel kutsus pank ettevõtet lisanimekirja, lubades, et see ei too ettevõttele mingeid lisakohustusi. Nõukogu ei näinud põhjust, miks asjale ?ei? öelda, sest midagi ei pidanud ju muutuma, räägib Remmel. Siis aga ühel päeval muudeti lisanimekirja reglementi ning leiti, et ka selles olevad ettevõtted peavad andma börsile informatsiooni. ?Andsin teada, et see ei ole aus mäng ja meil oli tõsine arutelu, mida edasi teha, aga kuna selleks ajaks oli Sakul juba väga palju aktsionäre ja riik oli kasutanud meie aktsiaid erastamise väärtpaberite vastu vahetamiseks, ei saanud me neid inimesi petta,? selgitab õlletehase juht toimunut.

Börs on Saku Õlletehasega vangerdanud mitu korda, tõstes ettevõtte vahepeal lisanimekirjast põhinimekirja ja siis jälle tagasi. Remmel ei teagi täpselt, miks nad praegu lisanimekirjas on, sest käibe poolest sobiks ka põhinimekirja. ?Ehk on küsimus liiga suures välisosaluses,? oletab ta.

Börsilt lahkumise mõte on Remmelil ta enda sõnul peast läbi käinud küll, sest sellist funktsiooni, nagu peaks, see tema hinnangul ei täida. ?Börsi mõjutavad enam igasugused muud faktorid kui ettevõtte majandustulemused ja see ei ole niivõrd börsi enda kui siinse turu suuruse süü,? leiab ta.

Saku aktsia käekäiku börsil jälgib Remmel enda sõnul huvi pärast üsna tihti, aga professionaalne huvi aktsiaturu vastu tal puudub. Ta ütleb, et tore on omada selle ettevõtte aktsiaid, kus ise töötad, kuid tema varalist seisu see oluliselt ei mõjuta. Mingit poliitikat, et õlletehase juhtkond või töötajad peaksid aktsionärid olema, Sakus ei ole. Ka siis, kui riigi osalus omal ajal erastati, polnud oma töötajail aktsiate ostul mingit soodustust, vaid kõik soovijad ostsid aktsiaid turult turuhinnaga. Kuldseid käeraudu Saku Õlletehas seni rakendanud ei ole, kuid Remmel ei välistanud, et tulevikus võidakse selline otsus siiski teha ja parimaid töötajaid hakatakse aktsiatega premeerima.

Põhiline miinus, mille börsil olek endaga kaasa toob, puudutab Remmeli sõnul majandustulemuste avalikustamist.

?Meie konkurendid saavad meist teada kõike, meie saame nende kohta teavet aga ainult nende endi suva järgi,? selgitab ta. See annab teistele õlletehastele mõninga konkurentsieelise ja ei saa meeldida Saku juhtkonnale. Samas seavad ligi neli tuhat aktsionäri ettevõttele oma nõuded.

Õlleturul on nende viie aastaga, mis Saku Õlletehas börsil on, olukord väga palju muutunud. Õlle tarbimine on vahepeal üle kahe korra kasvanud ja Tartu A Le Coqi näol on tekkinud tugev teine. Tartu Õlletehase turuosa on aprilli seisuga 39% Saku Õlletehase 51% järel. ?Nad on meist parasjagu nii kaugel, et ei lase meil kuigi kergelt hingata,? tõdeb ka Remmel.

Tänaseks on õlleturg stabiliseerunud ja nii jõudsat kasvu enam oodata ei ole. Kui seni kasvas see 10?30 protsenti aastas, siis nüüd on oodata vaid mõne protsendi lisandumist aastas. Tegelikult on naabermaade Soome ja Rootsiga võrreldes õlle tarbimises kasvuruumi veel umbes 25 protsenti.