Koalitsioon loodab ekslinnapea jäämist volikogu strateegiks

Tallinna senine linnapea Jüri Mõis loovutas eile oma koha meediaärimees Tõnis Paltsile. Mõis ütles tagasiastumisavaldust Tallinna linnavolikogule andes, et Isamaaliit on juba pikka aega otsinud sobivat kandidaati linnapea kohale ja nüüd tundub, et see on leitud.

Mõis on varem lubanud tagasi astuda vaid juhul, kui seda toetavad kõik seitse koalitsiooni kuuluvat erakonda. Küsimusele, kas nad pooldavad Mõisa vahetamist Paltsi vastu, vastas jaatavalt kuus erakonda, vastu oli Vene Erakond Eestis.

Mõis oli veel napilt tund enne volikogu istungi algust seisukohal, et ei astu tagasi. Tema erakonnakaaslased panid ta siiski meelt muutma.

?Ma ei ole veel otsust langetanud, kas asun tööle volikogusse,? ütles Mõis eile pärast tagasiastumisavalduse esitamist. ?Üks kindel koht on mul olemas, see on kodus ülemlapsehoidja koht.?

Osa koalitsioonist loodab Mõisa jäämist volikogusse võimuliidu strateegiliseks juhiks. Mõis on ainus siduv lüli vene saadikute ja ülejäänud koalitsiooni vahel.

Ühe võimaliku nn kompensatsioonivariandina Mõisale linnapea kohast loobumise eest räägiti poliitikute hulgas talle teede- ja sideministeeriumi ning majandusministeeriumi ühendamisel tekkivas ministeeriumis ministrikoha pakkumisest. ?Pole küll sellise ministeeriumi etteotsa asumisest mõelnud,? väitis Mõis.

Mõisale on vähemalt hetkel valitsuses ka küllaltki suur vastuseis, mis võib keeruliseks teha tema asumise mõnele ministrikohale.

Eile pärast lehe trükkiminekut linnapeaks kinnitatud Palts ütles kolmapäeval, et võtab linnapeakoha vastu, sest tahab lihtsalt uut tööd teha. ?See on ainulaadne võimalus teha uuesti midagi uut ja suurt,? väitis Palts.

Palts võlgneb mitme poliitiku hinnangul oma linnapeaks saamise paljuski Keskerakonnale, mille esimees Edgar Savisaar teda esimesena avalikult toetama asus.

Saaremaalt pärit Palts on aastaid tegutsenud meediaärimehena. Palts on üks Tele2 ja Q GSMi asutajatest. Sel nädalal teenis Palts tõenäoliselt ligi 100 miljonit krooni, müües 40protsendilise osaluse Levicom Broadbandis.

Uus linnapea ei tohiks vähemalt esialgsete plaanide kohaselt kaasa tuua suuri muudatusi pealinna võimuladvikus. Seda enam, et võrreldes Mõisa ametisse asumise ajaga on linnavalitsuse struktuuris toimunud juba niigi olulisi muudatusi, nagu ka linna finantsseisus.

64liikmeline Tallinna volikogu valis 4. novembril 1999 närvilises õhkkonnas teisel katsel 33 poolthäälega Mõisa linnapeaks. Keskerakond pidas teise hääletusvooru toimumist ebaseaduslikuks ning üritas seda kohtu kaudu vaidlustada. Praegu on olukord samuti närviline, kuid Keskerakond on Mõisasse pooldavamalt suhtuma hakanud. Politoloogide arvates oli Mõisa seni ametis püsimisel oluline roll Tallinna linnavolikogus olevatel vene parteideil.

Uue linnavalitsuse tegutsema hakates 1999. a novembris polnud Tallinna rahaline seis kiita, Keskerakonna tehtud valimiseelne teede asfalteerimise kampaania lõi eelarvesse 50 miljoni kroonise augu. Linn kaalus 130 miljoni krooni laenamist. Veel novembris tühistati eelmise linnavalitsuse valimiseelne otsus elanikkonnale müüdava vee hinna langetamise kohta ning taastati detsembris hind 15 krooni kuupmeeter. Samuti tõstis uus võimuliit eelarve katteallikate leidmiseks pikka aega püsinud maamaksu määra 0,8%-lt 1,2%-le maksustatava maa hinnast.

Kuu aega pärast linnavõimu vahetumist leiab ajakirjanduses vastukaja endise Lasnamäe linnaosa vanema Pavel Starostini nimetamine Mustamäe linnaosa vanemaks. Samas lubas Mõis alustada korruptsiooni väljajuurimisega Lasnamäe linnaosa valitsuses.

2000. aasta juhatavad sisse linnavalitsuse struktuurimuudatused. Tallinn kaotab hiiglasliku raamatupidamisüksuse ning asub vähendama ametnike hulka. Aasta alguse 2408 linnaametnikust on aasta hiljem alles 1911. Toona kavandas linnavalitsus aastaks 2001 personali pealt 10 miljoni krooni suurust kokkuhoidu.

Aastaga suurenes linnaametnike keskmine palk 35 protsenti 8600 kroonini kuus, nüüd on avalike teenistujate palgad üleval internetis Tallinna koduleheküljel.

Tallinn asus reformima linna rahandussüsteemi, eesmärgiks on läbipaistvus. Tallinna finantsdirektorina asub tööle endine riigikassa juht Ahti Kallaste, kes on tööle võtnud ka teisi rahandusministeeriumi spetsialiste.

2000. aasta kevadel oli aktuaalseks muutunud nii Viru väljaku kui ka sadama-ala müük, samas tekitas viimase erastamisplaan pingeid koalitsiooni seas, sest kõik osapooled polnud nõus Mõisa kavaga müüa piirkond otsustuskorras. Sadama-ala ümber toimuv segadus lõppes hiljuti vastu linnavalitsuse tahet volikogu otsusega müüa ala mitte Ober Hausile, vaid siiski Ühinenud Kapitalile, kes osturaha ka kibekiirelt linnavalitsusele üle kandis.

Mullu septembris tõi Tallinn avalikkuse ette strateegilise arengukava järgmiseks viieks aastaks, mis seab mõõdetavad ja kontrollitavad eesmärgid. Linn rõhus investeeringute sissevoolu kiirendamisele ja elukeskkonna parandamisele. Samal kuul viis paari aasta tagune korteriskandaal võimuliidu ridadest Koonderakonda kuuluvad linnaametnikud.

Selle aasta kevadel sattus Mõis järjest rünnakute alla, kui lahvatas skandaal seoses tema sõbra Meelis Laoga. Ehkki ei leidnud kinnitust fakt, nagu oleks FBI esindaja teinud siseminister Tarmo Loodusele etteheiteid selle sõpruse kohta, lubas Mõis poliitikute survel sõpruse Laoga peatada. Eile väitis Mõis vastuseks ajakirjanike küsimusele, kas ta kavatseb nüüd uuesti hakata Laoga kohtuma, et vahepeal on ju selgunud, et kõik jutud Lao kohta on sulaselge laim. ?Ta on igati legaalne kodanik ja üks Eesti suuremaid maksumaksjaid,? lausus Mõis.

President Lennart Meri päris paar nädalat tagasi Mõisalt aru teise linnapeale etteheiteid toonud objekti, Lennusadama omandiküsimustega seoses.

Kui koalitsioonikaaslastega ei osanud Mõis eriti hästi asju ajada, siis pealinna rahaasjad paranesid Mõisa valitsemisajaga märgatavalt. Tallinna Vee erastamine tõi hoolimata suurest nõustamistasust rohkem sisse, kui plaaniti, samuti on eelarve laekumine tänavu hea. Lisaks finantssüsteemi korrastamisele hakkab linn välja arendama ajakohast IT-süsteemi.