Suvila seinad tuleks uuesti soojustada

Inno Tuisk 01. juuni 2001, 00:00

Seinte soojapidavust on võimalik enne ehitamise algust määratleda järgmiselt: hoone neljast välisseinast tuleb kindlasti üks lahti võtta, sest see jääb pärast juurdeehitust vaheseinaks. Töö käigus saab selgeks, millest on sein ehitatud ja millises olukorras on kasutatud materjalid (lagunenud, deformeerunud, märgunud, kas on hallitust). Kui rajatava või ümberehitatava välispiirde materjalid on koos nende paksusega teada, saab välja arvutada piirdetarindi soojajuhtivuse. Selle põhjal võib üsna täpselt öelda lisasoojustuse vajaduse ehk milliseid materjale ja kui palju tuleb kasutada.

Kui väljavahetamisele läheb kogu senine fassaadikate, tuleks ka piirete soojusisolatsioon välja vahetada, sest varem kasutatud isolatsioonimaterjalid ei pruugi olla enam tänapäeva nõuete kohased (on tuleohtlikud, keemiliselt mürgised, suure soojajuhtivusega, nagu näiteks klaasvatt). Samamoodi saab kontrollida ka katuse ja vahelae seisundit.

Kui välisseintes, põrandates ja katuslael olev soojusisolatsioon on märgunud (tõenäoliselt termoliit või liiv), siis tuleb see kindlasti välja vahetada. Niiskunud puitosad tuleb kuivatada ning katta antiseptikuga, et vältida edaspidist hallituse levikut. Riknenud ja kandevõime kaotanud detailid asendada uutega, kuna nende väljavahetamine hilisemas tööde etapis on ebamugav ning kallis.

Suurt tähelepanu tuleks pöörata tuuletõkke materjalile, selle kvaliteedile ja paigalduse korrektsusele. Soojustusmaterjal võib olla kui tahes kvaliteetne ja soojapidav, kuid kui piirded ei ole tuuletihedad, ei ole ka soojustusest suurt abi.

Piirete tuuletihedaks saamine on ehitajale üsna suur probleem, sest tänapäevaste tuuletõkke materjalide kasutamise ajalugu on Eestimaal suhteliselt lühike. Piire saadakse küll ehitusjärgus tuuletihedaks, kuid ekspluatatsiooni käigus hakkab ikkagi tuult suuremal määral läbi laskma. Põhjuseid võib olla mitmeid.

Näiteks ei ole tuuletõkke plaadi teipimisest mingit kasu, sest poorsel ja impregneeritud materjalil (näiteks mineraalvillast tuuletõkke plaat ning nn Pärnu roheline plaat) ei püsi teip kuigi kaua. Niiskuse ja temperatuuri kõikumise tõttu kaotab teip õige pea nakkevõime, liimipind kattub tolmuga ja plaatide vuugid ning liitekohad on välisõhule avatud.

Teipi võib kasutada ainult kilematerjalide paigaldamisel (polüetüleenist armeeritud ning perforeeritud tuuletõkke materjalid, hingavad propüleenkatted), kusjuures teip peaks olema tootja soovitusega.

Loomulikult jääb alati võimalus plaatide kasutamisel tihendada vuugid silikoonmassi või polüuretaanvahuga, mis annab kindlasti palju parema ja kestvama tulemuse.

Tähtsaks tuleb pidada ka aurutõkke kasutamist, mis takistab isolatsioonimaterjalide märgumist ruumides oleva niiskuse ehk veeauru tõttu (sooja õhu aururõhk on kõrgem kui külmal õhul, seega tungib veeaur läbi piirdekonstruktsioonide välja). Kui aurutõke puudub või ei ole aurutihe, ei pea sein sooja.

Aurutõkkega teatud mõttes seonduv teema on aknad. Vanadel ehitistel on reeglina kasutatud puitaknaid, mis ei ole õhutihedad ja toimivad seega hea loomuliku ventilatsioonina. Kui renoveerimise käigus vahetada need õhutihedate pakettakende vastu olukorras, kus aurutõke on küll olemas, kuid puudub ventilatsioonisüsteem, on see kindlasti ebasoovitatav. Põhjus ? ruumides olev õhk ei vahetu.

Õhutihedad piirded ja avatäited ei lase veeaurul ruumist väljuda, seega ruumides tekib liigniiskus, mis toob kaasa halva sisekliima. Mõnel juhul hakkab liigne niiskus ka jahedamale pinnale kondenseeruma ja see on soojustuse seisukohast halvim (näide: märg villane sokk jalas ei hoia sooja).

Vanemate puithoonete renoveerimisel peetakse sageli oluliseks hoone tarindite niiskusre?iimi ja õhuvahetuse säilimist. Teatud tingimustel võib see hoonele kasulik olla. Seda juhul, kui soojustatakse piirdetarindeid nii, et osaliselt jääb seintesse-lagedesse ka vana soojustus (nt välissein, mille termoliit-täidis seob hästi niiskust, temperatuuri tõustes aurustub piisava tuulutuse korral suurem osa niiskusest täitematerjalist välja).

Sel juhul võib aurutihedate materjalide kasutamine mõlemal pool tarindit saada hoonele saatuslikuks, sest materjalides olev niiskus ei pääse enam liikuma ja võib hakata kondenseeruma ning põhjustada hallituse leviku. Nii-öelda hingavate konstruktsioonide rajamisel tuleb alati silmas pidada, et sellise piirde puhul on vajalik tavalisest paksem soojustuskiht, et kompenseerida võimalikku kõrgemat niiskuse taset ning suuremat õhu liikumist läbi soojustuskihtide.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 09:07
    Otsi:

    Ava täpsem otsing