Veljo Tinni kahtlased tehingud

Seni pole politseisse avaldust kriminaalasjaks algatamiseks tehtud, siiski on politsei mitteametlikult uurinud võimalusi kriminaalasja algatamiseks.

Kolm aastat tagasi ostis LKF OÜ Haabersti Maja juhatajalt Heldur Nermannilt ligi hektaril asuvad kolm maatükki aadressidel Rannamõisa tee 11a, 11b ja 13a, mida tuntakse Pikaliiva elamurajoonina.

Nermanniga oli juba varem sõlmitud vahendusleping, mille kohaselt pidi Nermann leidma LKFile sobivad krundid. Maatükid ei kuulunud kinnisvaraärimehele endale, vaid ta oli kruntide omanike Rein Sagara, Helga Sagara ja Ene Tuvikese volitatud isik. Kogu maa eest makstav 9,29 miljonit krooni kanti Nermanni eraarvele.

Rein Sagar ütles, et kruntide omanikud küll nii palju raha kätte ei saanud. ?Oi, ikka vähem, aga see oli nii ammu, ma ei mäleta ka,? sõnas ta. Väidetavalt teenis Nermann tehingu pealt 2 miljonit krooni, ametlik vahendustasu oli paarsada tuhat krooni.

?No nii ta päris ei olnud, nüüd on küll valed andmed,? ütles Heldur Nermann kahe miljoni kroonise vahendustasu kohta, Nermann on ka üks Haabersti Maja osanik. Samas ei soovinud Nermann kruntide müügilt teenitud summat öelda. ?Eks igas äris on omad saladused, aga kõik oli seaduslik,? lisas ta.

Tänaseks on suurejooneline kinnisvaraarendusprojekt peatatud, LKFi finantsnõunik ja juhatuse liige Sulev Raudsepp ütles, et majade ehitamise asemel müüakse krundid hoopis kommunikatsioonide rajamisel maha.

1999. aastal müüs LKF Nõmme teel asuva korterelamu kompleksi Haabersti Majale, kuid 8,8 miljonit krooni on firmalt seni saamata. ?Me kavatseme maja fondile tagasi anda,? ütles Nermann, viidates maja olukorrale, mis on kehvem, kui esialgu välja lasti paista.

Veljo Tinn ei soovinud eile ajakirjanikuga vestelda.

LKFi endine nõukogu liige Georgi Orm kinnitas, et Tinni tehingud olid kuritahtlikud.

Kindlustusinspektsiooni peadirektori kohusetäitja Kaido Tropp ütles, et inspektsiooni hinnangul on fondi investeeringud täiesti ebarahuldavad. ?Kas seal on midagi pahatahtlikku, seda teavad asjaosalised ise,? ütles Tropp. ?Kui me oleks näinud ja suutnud tõestada midagi, siis oleks saanud politsei poole pöörduda,? sõnas ta. ?Ebaõnnestunud projektiga on tegu igal juhul,? lisas ta.

LKFi juhatuse liige ning finantsnõunik Sulev Raudsepp lausus samuti, et endise peadirektori ajal tehtud tehingutest kajab läbi ebaprofessionaalsus. ?Aga kas see on kuritahtlik?,? jättis Raudsepp lause lõpetamata. Raudsepp lisas, et fondi probleem ongi liiga suurtes kinnisvarainvesteeringutes.

LKFi nõukogu esimees, rahandusministeeriumi juriidilise osakonna juhataja Alar Urm ütles, et tema tehingutes kuritegu ei näe. ?Aga kinnisvarapositsioonid oleks saanud küll olla paremad,? sõnas ta.

Reedel kinnitati LKFi uus nõukogu, kes valis peadirektor Veljo Tinni asemele uue juhatuse, mille esimeheks sai senine fondi peaaktuaar Enno Lelumees.

Kindlustusinspektsioonile ja riigikontrollile on pinnuks silmas veel kahjulikud õigusabilepingud, äpardunud kiipkaardiprojekt, mis läks maksma üle 5 miljoni krooni, ja suured tegevuskulud. Rävala Büroohoone ASi aktsiad on riigikontrolli hinnangul LKFi bilansis üle hinnatud.

Eelmisel aastal süüdistas riigikontroll, et fond kulutas põhjendamatult palju näiteks õigusabi ostmiseks ühelt advokaadibüroolt ilma teiste pakkujatega läbi rääkimata, eksides nii riigihangete seaduse vastu. Tallinna Teenindusmaja puudutavas kohtuvaidluses maksis LKF õigusabi eest 5,5 miljonit krooni, kuigi riigikontrolli hinnangul olnuks mõistlik piirduda kuni 300 000 krooniga.

___________________________________________