Võidelda põhjuste, mitte tagajärgedega

Kuigi registreeritud kutsehaiguste arv on viimasel ajal hakanud Eestis vähenema, ei anna see kahjuks tunnistust töötervishoiualase töö paremast korraldamisest.

Põhjus selles, et ametlikus statistikas arvestatakse üksnes selgeid ja kaugelearenenud kutsehaiguste juhtumeid, kuid enamus tööpostil saadavast kahjulikust keskkonnamõjust avaldub aja möödudes haigusnähtudega, mida alati ei suudeta sümptomaatiliselt seostada töökoha tingimustega.

Igal aastal kulutab Eesti kümneid miljoneid kroone suuremate või väiksemate tervisehäirete ravimiseks, mida saanuks edukalt vältida kasutades tõhusaid isikukaitsevahendeid või ergonoomiatooteid.

Hinnanguliselt kulutatakse Eestis igal aastal isikukaitsevahenditele iga sinikraelise töötaja kohta 56 kr, mis on üle kahe korra vähem kui Euroopa riikides. Sellel on mitmeid põhjuseid ? töötajate hoolimatud harjumused (eriti tööstusettevõtetes), tööandjapoolne kulude kokkuhoid või tegemata jäänud töökohtade riskianalüüs ning madal teadlikkus isikukaitsevahenditest.

Tegu on kompleksse probleemiga, mille lahendamisel on võrdselt tähtis lisaks riigiasutuste järelevalvele ja isikukaitsevahendite tootjate pidevale selgitustööle ka riigi toetus. Riik soodustab täna meditsiinitarvikute kasutamist, madala 5% käibemaksumääraga, ent mitmete kutsehaiguste vältimiseks vajalike kaitsevahendite levikut mitte.

Riik toetab pigem kutsehaiguste tagajärgede likvideerimist kui tõhusate preventiivsete vahendite kasutamist. Madalam käibemaksumäär kasvataks mitmete tööstusettevõtete juhtide arvates oluliselt isikukaitsevahendite ja ergonoomiatoodete kasutamisulatust ning aitaks nii vähendada kulutusi niigi alafinantseeritud tervishoiusüsteemile.

Ilmselt on kõik Eesti ettevõtjad kokku puutunud kvalifitseeritud tööjõu piiratuse probleemiga. Seetõttu oleks isikukaitsevahendite ja ergonoomiatoodete leviku riigipoolse toetamise ehk suurim positiivne efekt kogu majandusele meie vähese tööjõu kvaliteedi säilitamine ja selle arendamiseks esmavajaliku keskkonna loomine.