Osa kallist viljast läks piirituseks

Eesti Viljasalves säilinud dokumentide kohaselt ostsid USAst laenu korras söödateraviljana saadud 37 748 tonnist maisist ligi 5000 tonni piiritusetehased otse, kuid välistatud pole ka viljaga hangeldamine ehk edasimüük mõne oksjonil osalenud isiku või majandi poolt.

Eesti Viljasalve ASi juhataja Ago Soots, kes vilja jagamise ajal oli Riigi Viljasalve osakonnajuhataja, ütles, et nisu, mis läks jahu valmistamiseks ehk inimeste söögiks, müüdi tolle aja kohta sobiva hinnaga, 1300 krooni tonn.

Maisi suhtes tehti poliitiline otsus abistada söödapuuduses vaevlevat Eesti põllumajandust, ja selle hinnaks kujunes 500 krooni tonn.

Sellest 23 000 tonni jaotas põllumajandusministeerium järelmaksuga edasimüügiks talunikele ja põllumajandusühistutele maakondade taotluste kaudu ning 5000 tonni müüdi oksjonitel põhiliselt alghinnaga. Ülejäänu läks ministeeriumi kehtestatud hinnaga sööda tootmiseks jõusöödatehastele.

Soots ütles, et tema teada polnud mingit keeldu müüa laenatud söödateravilja ka piiritusetehastele, sest maakonnad ostsid esialgu taotletud 23 000 tonnist välja vaid 16 000 tonni. Põllumajandusministeeriumi jaotuskavas on need kirjas muude tarbijate all. Kokku ostsid Rakvere ja Moe piiritusetehas viljasalvest otse 4768 tonni maisi ehk 13 protsenti üldisest kogusest.

Samal ajal ringles Eestis kuuldus, et kuna talumeestel ka selle suhteliselt madala hinnaga, mis ministeerium kehtestas, söödavilja ostuks raha nappis, ostsid selle oksjonitel kokku ärimehed, kes vilja omakorda piiritust valmistavatele tehastele edasi müüsid. Sellele kahtlusele pole tänaseks õnnestunud kinnitust leida.

Moe Piiritustehase tollane peadirektor ja tänane juhatuse esimees Arvo Antropov ütles, et tehase esindajaid viljasalve korraldatud enampakkumistele ei lubatud. Küsimuse peale, kas osa USAst tulnud viljast võis ka tema juhitavasse tehasesse tulla, vastas ta: ?Meil kulus tollal poolteist tonni vilja kuus, kes seda täna enam teab, kust me seda ostsime.? Antropovi sõnul andis mais toorainena hästi piiritust välja ja sotsialismi ajal kasutasid piiritusetootjad seda meelsasti.

1992. aastal põllumajandusministri toolil istunud Jaan Leetsare hinnangul oli Eesti põllumeeste ostujõud siis väga madal ja isegi 500 krooniga tonn ei leidunud maisile piisavalt soovijaid. Ta ütles, et ei tea, kes põllumeeste eest vilja kokku ostis. Samas rääkis Leetsar, et kohe pärast 10 miljoni krooni suuruse laenu võtmist taheti võtta veel teinegi viljalaen USAst, kuid ministeerium andis sellele eitava seisukoha. ?Pressing uue laenu võtmiseks oli tohutu,? sõnas ekspõllumajandusminister.

Kogu USA vilja müügist laekunud raha 53,5 miljonit krooni kandis Riigi Viljasalv laenuressursiks Eesti Maapanka, kus see pidi omakorda talunikele väljalaenatuna hakkama dollarikursi muutuse tõttu tänaseks väga kalliks osutunud USA viljalaenu tagasi teenima.

Paraku läks suur osa Maapangast laenu saanud põllumajandustootjatest peagi pankrotti ja tagasi tuli vaid viiendik antud krediidist.

Pank teenindas laenu edasi, kuni ka ise pankrotti läks ja nüüd on rahandusministeeriumi nõue Maapanga pankrotipesas üks paljudest.

___________________________________________

01.06.2001 Uus 10 miljoni skandaal