Pidev istuv tööviis võtab tervise

JANNE MIKKIVER

AS Intera

Büroomööbli asjatundjate seas on juba ammu käibel sõna ergonoomia ? inimest tööprotsessis uuriv teadus, mille eesmärk on optimeerida töövahendeid ja -tingimusi.

Töökoht võiks olla selline, et õla- ja silmalihased on võimalikult vähe koormatud. Töölaud peab võimaldama hoida õlgu lõdvestunult ja käsi keha ligidal. Head on kumera kujuga töölauad, kuhu saab tooliga ?sisse sõita?. Töömaterjalid ja hiir olgu paigutatud nii, et neid saaks kasutada käsi ülearuste liigutustega koormamata.

Tegelikult on hea hiirt üldse võimalikult vähe kasutada ja suurem osa tööst klaviatuuriga ära teha, nagu teeb ka enamik arvutispetsialiste.

Kui suurema osa tööajast võtab enda alla arvutitöö, siis peaks töökoht olema varustatud spetsiaalse arvutilauaga, kus monitori tasapind paikneb töölaua tasapinnast allpool. Enamjaolt on see lahendatud eraldiseisva monitori aluslauaga. Monitori aluslauda peab saama reguleerida alla ja üles, suure kuvari puhul ka kaldu. Monitor peab asetsema silmadest umbes 60 cm kaugusel.

Töötool peab hästi selga toetama, eriti nimmepiirkonda. Töötooli kõrgus peab olema kindlasti reguleeritav ? õigeks tooli kõrguseks peetakse taset, kus istudes jalad toetuvad maha ja põlved on kõverdatud 90 kraadi.

Tooliga sõida lauale nii ligidale, et küünarvarred toetuksid lauale. Kui käetoed seda ei võimalda, siis tuleb nad reguleerida madalamaks, lükata tahapoole või üldse ära võtta.

Hea on, kui saab reguleerida ka töötooli iste kallet, mis laseb jalgu ette sirutada ja kallutada kogu ülakeha ettepoole. Seda võib teha näiteks telefoniga rääkides.

Veel kasulikum on asetada telefon eraldi kõrgemale lauale ja rääkida seistes. Kindlasti peab aeg-ajalt tegema mõttepause ja käed kuklal end sirutama, surudes samas tooli võimalikult taha. Kui tööpäeva jooksul 100 korda seljatuge alla suruda, peaks see ka kõhulihased vormis hoidma. Kuid ka kõige ergonoomilisemas töötoolis ei maksa siiski päev läbi istuda ? miski ei asenda liikumist.

Büroolaudade uus põlvkond, elektriga töötavad lauad, mis kerkivad ja langevad nupule vajutusest, võimaldavad töötada nii istudes kui ka seistes. Klassikaliste töötoolide kõrval on ausse tõusnud mugavad püstijalatoolid ja pukid.

Tihti dikteerib mööbel tööasendi, tegelikult peab aga mööbel saama alguse inimesest, mitte vastupidi. Oluline on see, et inimene tunneks ennast võimalikult mugavalt. Head töölauda ja töötooli saab igapidi reguleerida.

Enamik füsioterapeute on seisukohal, et see on liigse istumise süü, et me end eriti hästi ei tunne. Terapeudid soovitavad kontoriinimestel teha rohkem tööd seistes. Seismisel tekib automaatselt kerge liikumisstimulatsioon, mis vähendab oluliselt kaela- ja seljavalusid.

Ära tuleb unustada töökohad, kus kõik printerid, kaustad jne on käe-jala juures. Printer võib paikneda veidi eemal, see sunnib tõusma, liikuma, see omakorda paneb vere paremini ringi käima ja teeb oleku virgemaks. Kohvipausid, lehelugemised võib samuti veeta püstijalu laua taga, ja miks mitte ka nõupidamised ja kliendikohtumised.

Püstijala laua taga peetud koosolekud ja arutelud kannavad tihtipeale paremat vilja, kuna inimene on seistes virgem, tema mõte liigub kiiremini, ta on aktiivsem, võtab aruteludest rohkem osa ning atmosfäär on vabam.