10 nippi projektori hooldamiseks

Tihtipeale jõutakse arusaamiseni sellest, et kallis ja näiliselt igavene projektor katki minna võib alles siis, kui selgub, et lamp on lihtsalt läbi põlenud ja selle asendamine maksab tuhandeid kroone.

Projektorit ostes pole enamikul klientidest aimugi, mis moodi seda riistapuud hooldada ja hoida. Peamiseks süüdlaseks projektori läbiminekul peetakse enamasti koheselt tootjat või müüjat, kes praagi aparaadi ostjale müüs. Valdavalt pole aga sugugi tegemist praagiga vaid lihtsalt vale hoolduse või hoolduse puudumisega. Müüjate süüks peab lugema seda, kui ei peeta vajalikuks ostjale hoolduse tähtsust rõhutada.

Kõigepealt tuleks vältida mõningaid lihtsamaid vigu. Sagedamini tehtav viga seisneb selles, et peale projektoriga töötamist vajutatakse kohe voolulülitile või tõmmatakse ta lihtsalt seinast välja, laskmata kuumal masinal kõigepealt jahtuda.

Levinud on ka projektori puldil oleva ON/OFF nupu sisse-välja toksimine. Selline tegevus mõjub aga lambile laastavalt. Kui see võib-olla ei lähegi kohe katki, siis teeb ta seda taolise kohtlemise juures mõne aja pärast kindlasti. Ning omanikul tulebki uue lambi eest maksta keskmiselt 6500?7000 krooni, kallimate projektorite puhul kuni 14 000 krooni. Selle vältimiseks on üheks võimaluseks paigutada voolulüliti lähedusse väike asjakohane meeldetuletav sildike, mis seisab aparaadiga töötaval inimesel kogu aeg silme ees.

Väga lihtne kuid ääretult vajalik tegevus projektori hooldamisel on projektori filtri puhastamine, mida olenevalt projektori kasutamise tihedusest ja kasutusruumist peaks tegema vähemalt korra nädalas. Filtrit on kõige lihtsam puhastada tavalise tolmuimejaga.

Projektorist peab õhk saama läbi käia, sest vastasel korral kuumeneb masin üle ja lamp võib lõhkeda. Puhastamata filtrist satuvad tolmuosakesed lõpuks masinasse, mis võivad selle niiviisi rikkuda, et remont läheb omanikule juba väga kalliks maksma.

Siinkohal peab kindlasti rõhutama, et projektorit ei tohiks mingil juhul hoida suitsuses ruumis, sest suits ja pigi tungivad läbi filtri projektorisse ja neid tavalise puhastusega sealt kätte ei saa. Suitsust ja pigist aparaadi puhastamine läheb maksma ca viiendiku aparaadi hinnast.

Ainult projektori filtri puhastamisest pole aga suurt kasu, kui masin asetatakse pehmele alusele: enamikel projektoritel asub filter masina all ja õhk ei saa alt läbi käia. Seetõttu tuleb projektor alati asetada kõvale alusele.

Isegi juhul, kui projektorit hooldatakse äärmiselt tähelepanelikult ja puhastatakse regulaarselt filtrit, jõuab ometi osa tolmu aparaadi sisse ja seda ei saa sealt kätte teistmoodi kui tuleb seade viia spetsialistide kätte hoolduspuhastusse.

Seda peaks tegema kas iga 500?700 projektori töötunni järel või vähemalt korra aastas. Mingil juhul ei tohi ise aparaati puhastamiseks avada, sest väiksemagi kruvi paigast nihkumine niivõrd keerulise optika puhul nagu seda on projektor tähendab pildi moondumist.

Hoolduspuhastuseks tuleks pöörduda kõigepealt projektori müünud firma poole. Selgitage juba enne projektori ostmist, kas garantiiajal teostatakse ka hoolduspuhastust. Projektori, mida pikema kasutusaja jooksul pole kordagi seest puhastatud, remont läheb aga omanikule oluliselt rohkem maksma kui 400?800 krooni eest teostatav regulaarne puhastus.

Kindlasti ei tohi jätta projektori sisselülitamisel objektiivile katet ette, sest see lõhub väga kiiresti lambi ja kõrvetab aparaadi paneeli. Objektiivi tuleks ka puhastada vaid spetsiaalselt optikale mõeldud vahenditega. Selleks sobivad väga hästi läätsede ja prillide puhastamiseks mõeldud lapid ja vedelikud, sest tavalised lapid kriimustavad objektiivi pinda.

Projektori korrashoiuks ongi eelpool mainitud võtted kõige olulisemad. Kõik need on ka kirjas iga aparaadi kasutusjuhendis, mida millegipärast aga väga harva loetakse. Omalt poolt soovitaks seda siiski teha, sest tagajärjed võivad muidu väga kalliks maksma minna.

Autor: Kaupo Reisenbuk