Eesti majanduskasv välistuulte meelevallas

Statistikaameti eile avaldatud esialgse hinnangu kohaselt kasvas majandus esimeses kvartalis 5,1 protsenti. Analüütikud ootasid keskmiselt 4,8protsendilist kasvu.

Hansabank Marketsi makroanalüütik Maris Lauri lausus, et kasv jäi nende ametlikule 5,3 kasvuprognoosile alla, kuid oli siiski prognoosi piirides ega tekitanud seega ei positiivseid ega negatiivseid emotsioone.

Lauri sõnul peaks ka teise kvartali kasvunumber tulema esimesega samaväärne, kuid aasta teine pool tuleb kehvem. ?Välismaal ei ole olukord kiita ning see mõjutab ka Eesti majandust,? lausus Lauri, kes mulluse 6,4 SKT kasvu kõrval ootab koos teiste analüütikutega tänavu 5 kasvu.

?Usun, et ka Euroopas ei lähe asjad kardinaalselt halvaks, nii et mingit katastroofi ei tule,? ütles ta.

Maris Lauri sõnul ei saa ka ekspordi kasvutempo vähenemisest teha pessimistlikke järeldusi, sest oluline on ekspordi struktuur ja lisandväärtuse loomine. ?Elcoteqil läks küll müük alla, kuid on teada, et nende lisandväärtuse loomine oli väike,? lausus ta.

?Muidugi oli rõõmustav, et tulemus oli parem kui ootasime,? tõdes 4?4,5 protsendilist majanduskasvu prognoosinud Trigon Marketsi peaanalüütik Toomas Reisenbuk. Samas lisas ta, et aprillikuu väliskaubanduse numbrid olid koledad nii ekspordi kui impordi osas.

?Tundub, et endiselt lähevad asjad allapoole,? lausus ta.

Väliskaubanduse poolelt ei tee Reisenbuki sõnul muret mitte niivõrd ekspordi vähenemine kuivõrd impordi suurenemine, mis suurendab jooksevkonto defitsiiti ning lõppkokkuvõttes mõjutab majanduskasvu.

Investeerimispanga Suprema analüüsi osakonna juhataja Veikko Maripuu tõdes, et kuigi esimese kvartali majanduskasv oli nende prognoositud 4,2 protsendist kõrgem, langetab Suprema siiski aastaprognoosi varasemalt 5,3 tasemelt 5 tasemele. ?Globaalne majanduse jahtumine mõjutab Eesti avatud majandust rohkem, kui esialgu arvatud,? lausus ta.

Maripuu märkis, et eelmise aasta arenguid edasi viinud välisnõudlus näitab tänavu jahtumise märke ja alates 1991. aastast tõsiseim majanduse langus Ühendriikides ei ole veel sugugi lõppenud.

Kuigi Eestit USA otseselt ei puuduta on ka meie peamised kaubanduspartnerid Põhjamaades Rootsi ja Soome oma tänavusi prognoose kärpinud.

?Mingist dramaatikast ei saa aga 5protsendilise aastase majanduskasvu juures rääkida,? lausus Maripuu. Tema sõnul peaks vähenevat välisnõudlust tasakaalustama suurenev sisenõudlus, seda eelkõige valitsussektoris.

Eesti Pank teatas oma kommentaaris, et kui pidada Eesti jaoks normaalseks 2?3 protsendipunkti võrra Euroopa Liidust kiiremat majanduskasvu, siis esimese kvartali majanduskasv paistab näitavat, et selline kasvutempo vahe säilib.