Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Käerauad küberkurikaeltele
Euroopa Nõukogu on panemas viimast lihvi küberkuritegevuse konvensioonile, mis toob küberkuritegevuse vastase võitluse rahvusvahelisele areenile. Metsiku Lääne lõpp Internetis langeb kokku kullapalaviku lõpuga tehnoloogiaaktsiatele ja näitab uut küpsuse astet Interneti arengus.
Paljud meist on tundnud pahameelt selle üle, kui arvuti on mõne saadud faili ettevaatamatul lahtitegemisel ?kinni jooksnud?. Meile teeb muret arvutisüsteemidesse sissemurdmine ja loata andmete omastamine ning veel paljud küsimused, mis otseselt või natuke kaudsemalt on seotud käitumisega arvutite poolt loodud uues keskkonnas.
Enamasti on riigid vajaduse tõusul täiendanud siseriiklikke seadusandlusi, et sellised pahateod kriminaliseerida.
Kuid Internet ei hooli riigipiiridest ja see on andnud tõsise põhjuse küberkuritegevuse rahvusvaheliseks reguleerimiseks. Pioneeriks selles vallas on saanud Euroopa Nõukogu, kes küberkuritegevuse konvensiooni väljatöötamisse kaasas lisaks 43 liikmesriigile veel USA, Kanada ja Jaapani.
Küberkuritegevuse konvensioonil on kolm suur eesmärki. Need on riikide kriminaalseadustike harmoniseerimine küberkuritegevuse valdkonnas, riikide menetlusseadustike lähendamine, et oleks võimalik arvutikuritegusid uurida ja kurjategijaid kohtu alla anda ning kiire ja efektiivse rahvusvahelise kooperatsioonivõrgustiku loomine küberkuritegevuse vastu võitlemiseks
Valmimisjärgus dokument määratleb arvutikuritegudeks loata arvutitesse ja arvutivõrkudesse tungimise, andmete loata omastamise, andmetega loata manipuleerimise, arvutisüsteemidega loata manipuleerimise ja mittesihipärase kasutamise. Niisamuti loeb konventsioon kuritegevuseks ka arvutitega seonduvad võltsingud ja arvutite abil tehtavad pettused, lastepornograafia loomise, omandamise ja levitamise ja arvutitega seonduvad autoriõiguse rikkumised. Kuna tavalisele kuriteokohale jäävad jäljed mitte ainult pahateost, vaid ka tegijatest endist, siis on tähtis ka selliste jälgede säilitamine küberkuritegude puhul.
Konventsioon määrab need piirid, kui kaua peavad teenuse pakkujad nende käsutuses olevaid andmeid säilitama ja mis tingimustel uurimisorganitele üle andma, kuidas toimub andmete võetus uurimistoimingute käigus, kuidas toimub andmete varjatud kogumine ja arvutiside varjatud jälgimine.
Interneti piirideta iseloomust tuleneva vajaduse tõttu määratakse konventsiooniga rahvusvaheliseks koostööks vajalikud põhimõtted, selle, kuidas erinevate riikide uurimisorganisatsioonid üksteist arvutikuritegude uurimises aitavad, kuidas toimub konfidentsiaalse info vahetus ja kuidas on võimalik abi juhul, kui konkreetseid rahvusvahelisi lepinguid pole sõlmitud. Eraldi sätestatakse seegi, kuidas toimub arvutikurjategijate väljaandmine.
Küberkuritegevuse konvensioon on rahvusvahelises ajakirjanduses tekitanud laialdast vastukaja eelkõige seetõttu, et sellest on leitud sada surmapattu alates interneti suukorvistamisest ja lõpetades rahvusvahelisele Suure Venna valvsale silmale rohelise tee andmiseni.
Tõsisemalt võetavad mured, mida arutas Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee, on seotud isikuandmete kaitsega olukorras, kus standardid nende kaitseks erinevates riikides on erinevad, ning koormaga, mida andmete säilitamine paneb interneti teenuste pakkujatele.
Kõige suurema vaidluse on aga esile kutsunud Prantsusmaa, kes Yahoo kohtuasja tõttu tahab küberruumis kriminaliseerida rassismi ja muud vihkamist õhutavad kirjutised. See aga omakorda ei sobi USA lähenemisega, kus sõnavabaduse tõlgendus põhiseaduse vaimus on absoluudi lähedane.
Küberkuritegevuse konventsiooni eeldatav allakirjutamine toimub septembris või oktoobris käesoleval aastal. Eesti on üks üheksast riigist maailmas, kus USA konsultatsioonifirma McConnell International peab Interneti alast regulatsiooni väga heaks. Ja tõesti, konventsiooniga ühinedes meil oma seadusandlusse suuri muudatusi teha ei tule.