Kompartei ja inimsuse vastasus

Mihkel Mutt 08. juuni 2001, 00:00

Kui me vaatame ausalt oma hinge, siis tunnistame, et meid ei huvita üldse mingi komparteilus kui niisugune. Ei me süüdista Saksa, Prantsuse ega teisi komparteisid, Me mõtleme ainult ühte, s.o Moskva varianti ja selle kohapealseid siirdeid ning neidki ainult seoses okupatsiooni, küüditamise ja venestamisega. Kommunism ise ei puutu üldse asjasse, see on ju piibli kümme käsku ilma jumalata. Lihtsameelsus pole aga kuritegu. Või kas peaksime kohut pidama ka ristiusu üle, sest formaalselt tulid mõõgavennad Eestisse just seda tooma? Ja kui mingi paradoksi läbi oleksid Eesti okupeerinud konservatiivid, siis kuulutaksime inimsusevastaseks konservatiivide parteid üle maailma. Üldse, kõige erinevamate ideoloogiate nimel on maailmas tehtud võrdselt head ja halba.

Kollektiivsete kuritegude hukkamõistmise eeskujuks tuuakse Saksmaad. Seal hakkas noor põlvkond 60ndatel isade käest aru pärima, kuidas oli voimalik, et nad fa?istlikule re?iimile vastu ei hakanud. Kuidas te saite seal elada? Häbi teile! Ja puhkesid mässulained, mis päädis ?Punaste brigaadide? terrorismis. Kas sama ei või sündida kunagi Eestis?

Saksamaal ei alanud hukkamõistmine kohe, seda ei algatanud kaasategijate põlvkond ise, mitte nagu meil. Seal hakati kohe riigi majandust üles ehitama. Mässama hakkas järgmine põlvkond, siis kui neile oli hea ühiskond valmis tehtud. Sest mässatakse üldiselt kahel juhul: siis kui leiba üldse ei ole, või kui seda on väga palju, nii et aega jääb n-ö hingeliste vajaduste jaoks. Selles suhtes on protest ja mäss nagu kunst ja muud ?kõrgemad mateeriad?. Praegune ametlik hukkamõist ennetaks ehk pöörudmist sama teema juurde Eestis tulevikus.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing