Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vabadus kapitalismi ja sotsialismi vahepeal

    Üha enam näikse me kõik nõus olevat sellega, et sotsialismi mudel NSV Liidu stiilis ei töötanud ja et kapitalism selle ?puhtalt? liberaalses mõttes võib anda tulemuseks riigi, milles keegi ennast hästi ei tunne (vaesuse suur osakaal, rikkuse ülimalt ebaühtlane jaotus, kriminaalsuse ääremail arenev edukas äripraktika jne.).
    Siit siis paratamatud ?kolmanda tee? otsingud ? Galbraith?i konvergentsiteooriast alates ja Tiit Vähi ?sotsiaalse turumajandusega? lõpetades. Ja kuigi ühtegi neist ?kolmandatest? teedest pole leitud ega leitagi, on heaks uudiseks see, et 21. sajandi alul kaob probleem iseenesest: kui filosoofilised peensused kõrvale jätta, siis tähendab ühiskonna siirdumine post-modernsesse ajastusse vanade antipoodide (töö ja kapital, liberalism ja sotsialism, koalitsioon ja opositsioon, parem- ja pahempoolsus, linn ja maa, metropol ja koloonia) kas kadumist või vähemalt olulist muutumist.
    Arvutikasutajal on ükskõik, kus, millisena ja kuidas näeb välja e-kaubamaja, millest tehakse ost ja e-raamatupidaja võib oma teenust osutada ühtviisi nii samas majas istudes kui ka tuhandete miilide taga mägikülakeses elades... kui soovi on.
    Kui võtta kaasaegseid arenguid moodsa majandusteooria seisukohalt (näit. institutsionaalne ökonoomika ja Douglas North, Nobeli majanduslaureaat), siis väärtuse kasvu suurima osa annavad nn. vahenduskulud (transactional costs) ? kauba hinna kasvava osa moodustavad palgad-honorarid juristidele, manageridele, litsentsimaksud patendi- ja copyright?ide hoidjaile, reklaami ja PR-tegijaile jne. Ning ühena nende hulgas toimivad ka nn standardiseerimise kulud, mis on oma vanalt olemuselt puhtalt sotsialistlik-riiklik moodustis (NSVL majanduse funktsioneerimise üks alus oli GOST!).
    Väheke sügavamasse keskikka jõudnud inimesed mäletavad aegu, mil arvutitundmine eeldas vastavate ?arvutikeelte? tundmist ja enamlevinuid oli sadakond. Täna aga saab 5aastane jõmpsikas oma mängud mistahes arvutil mängitud tänu sellele, et on olemas Bill Gates ja Microsofti impeerium ? nende monopoolsele lähedane seisund tähendab programmide-keelte vastastikust sobivust, aga ka suurt poliitilist võimu. Maailma muutumine ?väikeseks? tähendab kaablite ja modemite, antennide ja sageduste, pistikute ja ei-tea-mille-kõige-veel sobivust ja sobivuse saavutamine tähendab paratamatult võimu.
    Liberalismi klassikud on tähelepanu juhtinud sellele, et tegelikult on sotsialismi ja üksiksisiku vabaduse piiramise pooldajaiks majanduslikult just suured, monopolidele lähenevad majandusühendused (Microsofti toetas Clinton, Motorola oli seotud Bush-vanemaga, ?Wandereri? ja ?Indiani? mootorrattad Reagan?iga jne.). Coase?i firmateooria järgi ongi firma see üksus, kus väärtuste vahetus toimub plaanimajanduslikul ja mitte turulisel alusel (firmasisesne käive tähendab, et koostetsehh ei ?osta? osi oma firma allastutuselt, vaid saab nad n.ö tasuta). Seega arvata just suurpankureid või suurärimehi automaatselt kapitalistliku vabaduse pooldajaiks pole õige. Vaatame tagasi omadelegi kogemustele: sellele üliinimlikule tempole, millega on püütud lahti saada raudteest (mitahes tümikast ?eksperti? appi võttes!), pankadest, energeetikast on vaid üks seletus ? antud firma väljaviimine konkurentsi alt ja selle muutmine suurema firma (sotsialistlikult) juhitud allosaks.
    Poliitiline vahefaktor (vajadus arvestada konfliktsete poliitiliste huvide ja vastumängudega) ei tee ses olukorras muud, kuid vaid suurendab juba niigi suuri transaktsioonilisi kulusid. Poliitilise samasuse eeldusel oleks ?Mogila? Mõisa asemel ja Lao Laari asemel maksumaksjale ja tarbijale kasulikum (ning mis Laosse puutub, vähemalt ekraani tasemel ? siis ka Eestile esinduslikum, sümpaatsem ja intelligentsem variant!) ja vähendaks paljudegi kaupade ja teenuste hindu. (Kuipalju meil siis Eestit alles jääks, on teine küsimus. Kuigi fakt on ka see, et Eesti parimaks politseijõuks on ESS ja meie rahvuslikuks postiasutuseks ? Federal Express.)
    Seisame mingi veel väga seletamatu ja väga uue maailma künnisel, mille kontuuridki alles aimuvad (seetõttu tundub ülepeakaela ja kõvasti-kõvasti kinniseotud silmadega Euroliitu tormamine veelgi ohtlikumana!), kuid leppigem vahepealseks vähemalt selle tõega: meie iseseisvuse ja kodanikuvabaduse majanduslikuks aluseks on keskmine- ja väike ettevõtlus, kellel puudub üksikuna poliitilise kontrolli haaramise võimalus ja kes on demokraatlik tänu konkurentsisuhete olemsolule omavahelistes suhetes.
    See on üldistus ja ei välista erandeid ega ütle midagi konkreetsete inimeste ja firmade kohta: väike- ja keskkapital tõi võimule nii Hitleri kui ka Lenini ja monopolistlikest koondistest (küll mitte alati nende eneste initsiatiivil vaid kohtu abiga) on sündinud vabalt konkureerivaid turge (Microsoft?i ja Mama-Bell?i lõhustumised USA-s!).
  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Eestlased reisisid mullu välismaale kaks korda enam
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.