Kiirelt tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus

Suuremad tööjõukulud ei too juurde uusi töökohti, väidab Äripäev oma 5. juuni juhtkirjas. Sellega tuleb nõustuda. Mitte aga juhtkirjas sisalduva väitega, et uuendused sotsiaalkindlustuses, sealhulgas tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse elluviimine pärsivad lõppkokkuvõttes majanduskasvu. Kuidas saab ohutu töökeskkond pidurdada majanduse edenemist?

Pigem tuleb kahetseda, et nimetatud kindlustusliigi kehtestamine on aastaid veninud.

Tööinspektsioon peab väga vajalikuks ja oluliseks, et 9. mail Riigikogus esimesel lugemisel olnud tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse seadus võetaks võimalikult kiiresti vastu, mis tagaks seaduse jõustumise tänavu 1. septembrist ning kindlustuslepingute sõlmimise 2002. aasta 1. jaanuariks.

Seaduse eesmärk on tagada tööõnnetuse ja kutsehaiguse läbi kannatanutele kahju võimalikult kiire ja täielik hüvitamine. Tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus on kohustuslik kindlustus, mis peab tagama kõigile kindlustatutele ja nende pereliikmetele tööõnnetuse või kutsehaiguse korral ühetaolise kindlustuskaitse.

Eestis juhtus möödunud aastal tööl ligi pool tuhat rasket tööõnnetust ja 26 tööõnnetust lõppesid töötaja surmaga, kutsehaigusi diagnoositi mullu 355. Tööõnnetuste tõttu kogunes 157 000 haiguspäeva ja tööõnnetuste hüvitistena maksti välja ligi 20 miljonit krooni. Püsiva töövõimekaotusega pensionisaajaid on praegu ligi 43 400 ning töövõimekaotusest põhjustatud saamata jäänud sisemajanduse koguprodukt moodustas mullu ligi 5,9 miljardit krooni.

Mullu lisandus raskete tööõnnetuste ja kutsehaiguste tõttu 383 invaliidi. Eelmisel aastal maksti riigi vahenditest tööandja pankroti või likvideerimise korral tööõnnetuste ja kutsehaiguste tõttu tekkinud kahjude hüvitamiseks 21,6 miljoni krooni, tänavu on selleks otstarbeks eraldatud ligi 30 miljonit krooni. Töötaja pealt, kes on kaotanud töövõime või saanud kutsehaiguse, tuleb tööandjal praegu maksta hüvitist kuni töövõime kaotanud isiku elu lõpuni.

Need rahanumbrid räägivad ilmekalt tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse vajalikkusest.

Äripäev väidab, et ohtlikest elukutsetest tingitud suuremad riskid peavad kinni maksma need ettevõtted ja töötajad, kes selle alaga tegelevad, mitte aga kõik maksumaksjad. Nii see tegelikult

saabki olema. Tegemist on solidaarsuskindlustusega, mis peab tagama kõigile kindlustatutele ja nende perekonnaliikmetele tööõnnetuse või kutsehaiguse korral ühetaolise kindlustuskaitse.

Tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse maksemäär saab olema keskmiselt 1,5-1,8% palgafondist ja selle maksab tööandja. Maksimaalne kindlustusmakse määr on esialgsetel hinnangutel 3,03% palgafondist (seadmete operaatoritel), puidutööstusettevõtetel, kus on palju raskeid tööõnnetusi, võib see ulatuda kuni 3%ni.

Kindlustusmakse määr sõltub ka sellest, kuivõrd on tööandja investeerinud töökeskkonna ohutuse tagamisse ja milline on tööohutus olnud seni ning seega võib ühetaolise profiiliga ettevõtetel olla maksemäär erinev. Seaduse eesmärk ongi sundida tööandjat läbi konkreetse maksemäära mõtlema töökeskkonna paremustamisele.

Teisisõnu mõjutab kindlustusandja töökeskkonda kindlustusmaksete suuruse kaudu. Mida ohutum on töökeskkond, seda väiksem on makse. Suurematel maksu maksjatel on raske püsida konkurentsis, varem või hiljem peavad nad mõtlema kas töökeskkonna parandamisele või astuma lihtsalt kõrvale. Seda seadusega tahetaksegi saavutada. Riigi huvides peavad olema ühiskonna terved liikmed, töötaja peab olema töövõimeline kuni pensionieani.

Teistes riikides on tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus toiminud tõhusalt juba aastakümneid. Kõigis Põhjamaades on selline kindlustus kohustuslik, Soomes moodustab kindlustusmakse keskmiselt 1,4% palgasummast, Rootsis 1,38%, Norras 0,4%, Taanis katab tööandja kahe esimese nädala ravikulud, Islandis esimese nädala.

Eestis on niisuguse kindlustuse vajadusest räägitud mitu aastat, nüüd tuleb jõuda võimalikult kiirelt seaduse vastuvõtmiseni ja kindlustuse toimimiseni. Tööandjate ja ametiühingute ühisseisukoht tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse kehtestamiseks alles alates 2003. aastast kahjuks pidurdab juba käimalükatud protsessi. Täna kasvab aga koormus haigekassale, sest maksmata ei pääse, kulud tuleb kanda. Kui ei tule niipea tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustust, siis pole vist ka pääsu sotsiaalmaksu määra suurendamisest.