Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Iiri referendumi ei-sõna
Läinudneljapäevasel referendumil ütlesid iirlased ?ei? Euroopa Liidu reformimisele ja laienemisele.
Äripäeva arvates võib iirlaste ei-sõna Eestile kasulikuks osutuda. See annab Eesti läbirääkijaile võimaluse seada põhirõhk läbirääkimiste kiiruselt kvaliteedile ehk rahulikult Eestile võimalikult häid tingimusi välja kaubelda.
Positiivne moment on ka see, et tõrge ELi laienemisele ei tulnud mitte Eesti poolt, vaid EList endast, ühest liikmesriigist. Kui tõrge tulnuks Eesti eurovastasusest, olnuks asi hullem, see andnuks ELile põhjuse rakendada meie suhtes mingeid vastumeetmeid, et mitte öelda sanktsioone.
Näiteks saaks EL meid mõjutada toetuste ja kvootide vähendamisega vms. Seekord on aga ebakõla ELi enda sees ja Eesti euroläbirääkijad võiks taibata selle Eesti kasuks pöörata, mitte pidada endiselt prioriteediks nr 1 võimalikult kiiret liitumist, nagu hiljaaegu väitis pealäbirääkija, välisministeeriumi asekantsler Alar Streimann.
Võib väita, et Iiri poolt ratifitseerimata jäetud Nizza leping Eesti liitumist nii väga ei puudutagi, et Eesti sõltub rohkem Amsterdami lepingust. Toimetus selles nii kindel pole. Euroopa Liidul on nüüd natuke isekeskis tegemist. Valitseb segadus. Ent teatavasti pidavat sogases vees olema parim võimalus piraka kala püügiks.
Iirlaste ei-sõnast võib järeldada, et nad ei taha, et uued tulijad ELi meepotist liiga suure lusikatäie saaksid. Samas annavad nad uutele tulijatele võimaluse rahulikult sedasama suuremat lusikatäit välja nõutada.
Teisalt on ka selline seisukoht, et iirlased ei protestinud mitte niivõrd ELi uute riikide võtmise kuivõrd Brüsseli vastu. Protest on suunatud pigem ülereguleerituse vastu ja ka ses mõttes võib Iirimaa ?ei? Eestile kasulik olla. See sunnib ehk ELi enam huvi tundma sisemise reformimise vastu ja selleks ajaks, kui Eestile on ELi astumine juba käegakatsutav, on liit võib-olla juba hoopis teistsugune. Võimalik, et on vähenenud ümberjagamine ehk põllumeeste toetamine (loe: ülalpidamine). Ehk arvestatakse rohkem väikeriikidega ja ei suruta neile peale majandusarengut takistavaid tingimusi, nagu see juhtus sellesama Iirimaaga.
Samas võib juhtuda, et Iiri mõjul võtab kogu EL meie vastu jahedama hoiaku ja on oht, et Eesti on kiire liitu mineku puhul valmis tegema järeleandmisi olulistes küsimustes. Seda libedat teed ei tohi toimetuse arvates minna, vaid võimaliku jahedama suhtumise puhul lasta veidike oma emotsioone ja iga hinna eest kiiresti liitu tormamise soovi jahtuda ning oma aur võimalikult paremate tingimuste saavutamise peale kulutada. Ja ka seni suhteliselt skeptilisele Eesti rahvale ELi eeliseid paremini selgeks teha.
Pealegi ? inimloomus on äraarvamatu ? ja kui on selge, et meid nii väga ELi ei oodatagi, ja et me sinna ka ise pimesi ei torma, võib meie enda tahtmine liitu pääseda hoopis suureneda.