NATO teeb täna teatavaks laienemise Ida-Euroopasse

Täna teeb NATO USA eestvõttel teatavaks, et laienemise järgmine voor Ida-Euroopasse toimub juba tuleval aastal.

Üks kõrge NATO ametnik tunnistas eile Wall Street Journali ajakirjanikule, et NATO laieneb edasi 9 kandidaatriiki vaatamata Venemaa ja mõne Euroopa riigi tungivale vastuseisule. Teade tehakse teatavaks tänasel Bushi ja teiste NATO riikide kohtumisel Brüsselis.

Oma pöördumises laienemise teemal ütleb NATO juht George Robertson, et ?NATO loodab laienemise järgmise vooruga alustada 2002. aasta Praha tippkohtumisel?.

NATO läheb nüüd kaugemale kui viimasel tippkohtumisel Washingtonis, kus lubati, et uks jääb avatuks ja Praha asja alles ?arutatakse?.

Robertsoni pöördumine ei anna aimu, kes on järgmised liitujad, kuid annab mõista, et eelised on neil, kes suutnud oma sõjaväesüsteemi ümber korraldada ja tagada demokraatia. NATO ametniku väitel ei räägita enam laienemise peatamisest ja protsess läheb edasi.

Eesti, Läti ja leedu suhtes on Venemaa vastuseis kõige suurem, kuna Venemaa ei taha NATO laienemist vastu oma piiri. NATO ametnike väitel on Balti riikide shansid kogu aeg suurenenud. Balti riigid on end näidanud edukatena ka ühinemisprotsessis Euroopa Liiduga. Samas on Balti riikide NATOsse astumise vastu Saksamaa ja veel mõned Euroopa riigid. Laienemise teemat arutab USA president George Bush ka oma kohtumisel vene presidendi Vladimir Putiniga Sloveenia pealinnas Ljubljanas.

Kõige NATO-kõlbulikemateks peetakse Sloveeniat ja Slovakkiat, ent need riigid on strateegiliselt vähem tähtsad. Samuti on kandidaadid Bulgaaria ja Rumeenia. Albaania ja makedoonia võimalusi peetakse väikseks.

Hetkel kuum