Kütuseärimeeste päästeingel

Vestlustest kohalike kütusekaupmeestega on selgunud, et TGD näol on tegemist väiksemate hulgimüüjate ja tanklate n-ö päästeingliga.

Keemiliste preparaatideta ei suudaks nad suurfirmade Statoili, Neste jt aeg-ajalt puhkevas halastamatus hinnasõjas ellu jääda. Kütuseturu asjatundjate, sh Kütuste Ümarlaua juhataja Aleksander Johansoni andmetel on kõikidele normidele vastava Venemaal toodetud bensiini 95 hulgihind 9.20. Seda juhul, kui pole tootjaga otsesidemes, nagu Lukoil. Börsitabelitest nähtub, et Rotterdami hinnad on liitri kohta mitu krooni kõrgemad kui Vene omad. Tanklas ei saaks sellise hinnaga kütust enda kasu arvestades müüa odavamalt kui 10 krooni.

Paljud väiksemad Ida- ja Lääne-Viru kütusetanklad müüvad bensiini 95 aga edukalt alla 10 krooni liiter. Ellujäämiseks müüvad nad keemiliste komponentidega kohapeal Eestis kusagil mahutis 92st 95ks tõstetud bensiini. Selle hind kujuneb umbes krooni võrra ehtsast 95st soodsamaks.

Tolliametnike andmeil kasutati varem oktaanarvu tõstmiseks metüültributüüleetrit (MTBE). Selle sissetoomine on pärast kütusekomponentide aktsiisiga maksustamist raskendatud.

TGD on kütusekaupmeeste seas hinnatud, sest selle firma toodetud lisand lubab oktaanarvu tõsta seaduse, s.o 0,5% piires. Praegu on tehasest väljatulnud kütusele lubatud lisaaineid mitte enam kui 0,5% mahust. Muidu käsitleb seadus seda kütuse tootmisena.

?Elab ära,? kostis firma TDG anonüümsust palunud venelasest ärimees küsimusele, kas kütuselisandite tootmine on tulus äri. TGD käive on ametlikel andmetel 10 miljonit krooni. Hinnanguliselt 1?2 miljoni eest kaupa leiab ostja Eestis.

End ?tootjaks? nimetava ärimehe sõnul ei ole nad reklaamist huvitatud. TGD toodang läheb põhiliselt välisturule: Venemaale, Ukrainasse, Jugoslaaviasse. Eesti tanklatesse liigub umbes 10%. Kogu Eesti nõudluse rahuldamisega ei tuleks ta enda väitel toime.

Tehnoloogia eest võlgneb firma tänu keemikule, kes TGD esindaja sõnul kuulub Venemaa kümne tugevama hulka.

Lisandid valmivad Narvas, kus TGD-l on labor. TGD esindaja keeldus laborit tutvustamast, viidates tehnoloogilistele saladustele.

Kuigi lisandivalmistaja sõidab kütuseärimeeste kombekohaselt suure maastikuautoga, asub tema ühegi sildita kontor Kohtla-Järve kutsekooli juurdeehituses. See on 80ndates stiilis möbleeritud toake, mille laest pudeneb krohvi.

Ärimehe jutust selgub, et ennast tõsisemalt sisse seadmast on seganud asjaolu, et ta pole Eesti kodanik.

Lisaks pole kütuseärimees TDGst rahul praegu kütuseturgu korraldavate õigusaktidega. Tema arvates on Eesti tarbija suurte kütusekompaniide meelevallas. Vastavalt omavahelisele kokkuleppele dikteerivad nad hindu, segavad samamoodi kütust nagu väiksed kütuseketid, kuid ise eitavad seda.

Ta tõi näiteks juhtumid, kus kütus on liiga kaua tankeris või raudteel reisinud ning sellest on MTBE osaliselt lendunud, mistõttu on oktaanarv langenud. Siis ei jää muud üle, kui keemilisi aineid või sedasama MTBEd lisades seda normi viia.

?Näeksin hea meelega, et meil seadustataks kütusesegamine tolliterminalis, nagu Lätis,? jätkas ärimees. See võimaldaks tema arvates tuua Venemaalt sisse madala hinnaga bensiini ja see meil müügikõlbulikuks valmistada.

?Praegu on nii, et kas sõidad salakaubaga või maksad kõrget hinda,? väitis ärimees.

Ida-Virumaal tegutseva ASi Kris Kütus müügijuht Toomas Nael ütles, et neile on kahtlase kvaliteediga kütust hulgimüüjate poolt pakutud. Seetõttu on nad püüdnud firmasid, kes neile kütust tarnivad, väga hoolikalt filtreerida. ?Nimekiri on päris lühikeseks kuivanud.?

Nael lisas, et nende firmas töötavad spetsialistid tunnevad enne ostu-müügitehingut saadetud kvaliteeditõendite järgi kahtlase kvaliteediga kütuse ära.

Tarbijakaitseameti osakonnajuhataja Andres Kadaja väitel pole neile viimasel ajal Ida-Virumaalt kaebusi tulnud. TGDga on Kadaja tuttav. Ta kinnitas, et mingi väikese selles firmas toodetud lisandikogusega saab bensiinist 92 tõesti 95.

Tema jutust selgus, et oktaaniarvu tõstmiseks pole vaja mingit kõrgetasemelist keemikut. Kui näiteks bensiini 92 oktaanarvu tõsta MTBEga 95ks, ei tõesta seda ükski labor. MTBE sisaldust, kuigi tegemist on väga toksilise ainega, lihtsalt ei kontrollita, sest selle sisaldust ei pea Eestis kehtivate kütusenormide järgi määrama.

Kütusekaupmeeste ja tolliametnike andmetel üritatakse MTBEd aktsiisimaksust pääsemiseks praegu teiste kaubakoodide all sisse tuua.

Keemikud peavad võimatuks, et keegi suudaks toota lisandit, mis võimaldaks lubatud, kuni 0,5% piires oktaanarvu tõsta. Tegemist saab nende oletustel olla vaid mingite pliiühendite lisamisega, mis ?tapab? nii auto mootorit kui loodust.

Tehnikaülikooli emeriitprofessor Leevi Mölder suhtub oktaanarvu tõstmisesse skeptiliselt: ?Oktaaniarv võib ju kerkida, kuid muud näitajad lähevad paigast ära.? Paigast võivad tema väitel nihkuda destillatsioonikarakteristika ja küllastunud aururõhk. Nendest sõltub, kui hästi auto reageerib gaasipedaali vajutusele ja kuidas ta käivitub.

?Ja kui lisada väga palju MTBEd (eetrit), kukub bensiini kütteväärtus ehk energiasisaldus,? väitis Mölder.

Kui ühel on 100 ja teisel 50 krooni, on keskmine 75. Kütusekeemias selline lihtviisiline lähenemine ei kehti, lisas emeriitprofessor.

Tema väitel saavad kütuse valmistamisega hakkama vaid väga kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjad.

Mölder ütles, et igal juhul tuleks hoiduda ajalehes nimetamast, mis preparaate konkreetselt on oktaanarvu tõstmiseks isetegevuslikult kasutusele võetud.

?Kahtlen väga sügavalt, et alla 0,5 protsendi mingi aine lisamisega kütusesse on võimalik oktaanarvu tõsta,? märkis Mölder.