Uus Tino hiilgab säästlikkusega

Almeralt on Tino pärinud vaid liignime ja jõuallikad, välimuselt ei meenuta väike-keskklassi autot aga miski. Pigem viitab välimus Nissani kuuluvust Renault?le ja teatav väline sarnasus on igati loogiline. Samuti on Tino istmete ümberpaigaldamise süsteem identne omanikfirma loominguga.

Ülejäänud sisekujundus ei viita aga ei Almerale ega Scenicule. See on midagi täiesti ainulaadset ja huvitavat. Armatuur jätab tõeliselt nüüdisaegse mulje, mis mahtuniversaalile sobib nagu rusikas silmaauku. Ainus, mis veidi sisemuses häirib, on pikk käigukang, mis ulatub põrandalt välja nagu vanal Vene veoautol. See aga ei tähenda, et see sõidu ajal kuidagi häiriks, pigem vastupidi ? käigud lülituvad sisse täpselt ja kergelt ning pikk käigukang ei võdise sõidu ajal sugugi nagu tallesaba.

Tänu kõikvõimalikele panipaikadele, üksikute osadena välja käivatele tagaistmetele ja nende erinevatele kokkupakkimise võimalustele on raske ette kujutada autot, mis saaks olla ühele perekonnale veel praktilisem. Kui siia lisada, et Almera uued jõuallikad viivad autot edasi nii, et kütuseosuti ei liigu paigast mitmekümneid kilomeetreid läbides, on Tinos autot enam kui küll.

Tõsi, küsimus on veel selles, kes mida oluliseks peab. Alghind 249 900 krooni on juba selline summa, mille olemasolul hakkab enamik eestlasi mõtlema keskklassi sõiduki peale.

Kokku on Tinol saadaval kolm erinevat jõuallikat: 1,8- ja 2,0-liitrised bensiinimootorid ning 2,2-liitrine diiselmootor. Viimase hinnad algavad 293 300 kroonist, 2-liitrise eest peab välja käima juba 313 000 krooni ja seda koos Primeralt ja Micralt pärit variaatorkäigukastiga.

Varustatud on Tino Nissanile omaselt rikkalikult. Odavaimast variandist 20 000 kallimal Ambience?i mudelil on 269 900 krooni eest olemas juba konditsioneer, roolilt juhitav stereo, elektrilised aknatõstukid ees ja taga jne, jne. Turvalisuse osas on kõik Tinod varustatud nii eesmiste kui külgmiste turvapatjadega, on ABS koos EBDga, esitulede survepesusüsteem jms.