Deposiiti makstud raha päästab võlgnevustest

Edgar Grünberg 18. juuni 2001, 00:00

Vältimaks omapoolsete kohustuste rikkumist ning sellest tulenevaid viivise- ja kahjunõudeid, võib võlgnik deponeerida tema poolt makstava summa notari deposiitarvele.

Notari deposiidi kasutamise võimaluseks on rahaliste kohustiste täitmine nende muul viisil täitmise võimatuse korral. Sellisteks juhtudeks on näiteks kreeditori äraolek, täitmise vastuvõtmisest keeldumine või muu viivitus, samuti esindaja puudumine teovõimetul kreeditoril. Neil puhkudel võib võlgnik deponeerida tema poolt maksmisele kuuluva raha. Notar teatab viie päeva jooksul selliste summade laekumisest isikule, kelle kasuks need on deponeeritud, tehes ühtlasi ettepaneku esitada avaldus deposiiti makstud summade väljamaksmiseks. Notar tõestab avalduse esitaja allkirja ehtsust. Kui deponent vastavat avaldust ei esita, loetakse võlgniku kohustus sellest hoolimata täidetuks raha notari deposiitarvele laekumisest.

Notar kontrollib enne tehingu tõestamist avalduses märgitud summa laekumist deposiitarvele, seega tuleb sissemaks teha eelnevalt piisava ajavaruga (eriti juhul, kui notari deposiitarve ei asu deponeerija arvega samas pangas). Viimane eeldab omakorda deponeerimisavalduse esitamist vähemalt päev või paar enne tehingut, mis omakorda tähendab kliendile korduvat notari juures käimist. Sellise ebamugavuse vältimiseks on hakatud praktiseerima võimalust, kus deponeerimisavaldust enam eraldi dokumendina ei koostata. Sellisel juhul teatatakse notaribüroosse tehingu tingimusi kokku leppima ning dokumente sisse andma tulnud kliendile notari deposiitarve number, kuhu klient saab soovitud summa sisse maksta. Deponeerimistingimusi sisaldav avaldus sisaldub lepingus ja tehakse seega tagantjärele, kui raha on tegelikult juba deponeeritud.

Kui leping mingil põhjusel sõlmimata jääb, kannab notar deponeeritud summa kui alusetult laekunu tagasi sellele arvele, kust raha tuli. On väga oluline, et raha makstaks notari deposiiti selle isiku arvelt, kes avalduse esitas. Kui keegi deponeerib raha teise isiku eest, peab avaldusele alla kirjutama ikkagi tegelik sissemaksja, sest vastasel juhul peab notar sellist summat käsitlema jälle alusetu laekumisena, mis kuulub tagastamisele. Deponendile raha deposiidist väljamaksmine toimub notariaalselt tõestatud tehingu alusel.

Kuigi notar avab deposiitarve krediidiasutuses oma nimel, ei ole selle puhul tegemist tema kui füüsilise isiku arveldusarvega, vaid ametialaseks tegevuseks mõeldud arvega, mis märgitakse ära juba pangaga sõlmitavas arve avamise kokkuleppes. Deposiitarvel olev raha ei kuulu notarile, samuti mitte notari pankroti- ega pärandvara hulka. Sellega on välditud ohud klientide rahale ka siis, kui notari endaga peaks midagi juhtuma. Väärtpaberite ja väärtesemete deposiiti võtmisel hoitakse neid vastavate hoiutingimuste olemasolul notaribüroos, selliste tingimuste puudumisel annab notar need hoiule panka.

Praegu puudub õiguslik regulatsioon, mis võimaldaks Eesti Väärpaberite Keskregistris registreeritud elektroonilisi väärtpabereid notari deposiiti võtta, kuid tulevikus peaks kindlasti ka selline võimalus avanema.

___________________________________________

Samal teemal: Notari deposiit säästab klienti pettumustest (Äripäev 11.06.2001.a.)

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing