Trahvi kahandab väike sissetulek

Näiteks Hiiumaal tegi keskkonnainspektsioon kaks korda trahvi ASile Lacto Juust jäätmeseaduse rikkumise eest, esimene kord oli trahvisumma 230 ja teine kord 1150 krooni. Hiiumaa, Saaremaa ja Läänemaa kohta käivast koondtabelist nähtub, et mitmed ettevõtted on saanud trahvi mitu korda sama seaduse rikkumise eest, kuid sellest hoolimata on trahvisummad endiselt väiksed. Keskmine trahv neis maakondades oli 714 krooni, kõige vähem sai trahvi FIE Ülar Tänak, 92 krooni jäätmeseaduse rikkumise eest, ja kõige rohkem Rootsi firma Österströms veeseaduse rikkumise eest 4600 krooni. Maksimumtrahvi 5300 ei määranud keskkonnainspektsioon ühelegi rikkujale.

Mahepõllumajandusega tegelev AS Saidafarm on Harjumaa keskkonnainspektsiooni nimekirjas kui heitveeprobleemidega ettevõte. Firma juhataja Juhan Särgava sõnul maksavad nad tõepoolest viimased viis-kuus aastat umbes 8000 krooni aastas saastetasu heitvee eest. ?Meil on siin puhastusseade, mis enne kuulus kolhoosile ja nüüd ei kuulu mitte kellelegi ja see ongi probleemide allikas,? rääkis Särgava. ?Keskkonnainspektsioon tahtis, et me selle korda teeksime, kuid lahendamata omandiküsimuse tõttu ei saa me midagi teha.?

Särgava sõnul ei nuhelda trahvidega paljudel juhtudel üldse süüdlast, vaid hoopis kedagi kõrvalist. ?Euroopa Liidus juba naerdakse, mismoodi me keskkonnanõuetega üle pingutame,? lisas ta.

Trahvisaanute nimekirjas on ka Läänemaa tervisekaitsetalitus, kes sai veeseaduse eest trahvi 230 krooni. ?Kui trahv oleks 23 000 krooni, oleks see mul hästi meeles, aga praegu see summa nagu polegi õieti meeles,? ütles Läänemaa tervisekaitsetalituse direktor Toivo Hein. ?Probleem, mille pärast trahvi saime, on tänaseks lahendatud.?

Heina sõnul pole mõtet määrata väikesi trahve, vaid mõistlikum oleks kas piirduda ettekirjutusega või kui on ikka tõsine patt, siis teha ka suur trahv.

Keskkonnainspektsiooni Lääne osakonna juhataja Tõnis Ulmi sõnul on trahvid nii väikesed, sest trahvisaanud on ettevõtjad, kes elavad tihtilugu peost suhu.

?Küsimus on selles, kuidas asja inimlikult lahendada ja nii lahendada, et ettevõtlus ei kaoks ja keskkond saaks kaitstud,? ütles Ulm. ?Suur trahv ja lisaks nõue teha suuri keskkonnaalaseid investeeringuid, ei sobi kuidagi kokku vaese tootjaga.?

Harju keskkonnainspektsiooni juhataja Tiia Kaar ütles, et kui trahvitakse eraisikut, tuleb seaduse järgi arvesse võtta kõik kergendavad ja raskendavad asjaolud trahvi määramisel. ?No kui süüdlane meile ikka ütleb, et saab väga vähe palka ja peres on neli last vaja toita, siis me ei saa ju talle määrata 5300 krooni trahvi, samas aga ei saa me tema ütlusi kontrollida,? rääkis Kaar. ?Siiski on õigusrikkujad ise meile kurtnud, et Tallinna ümber on trahvid karmimad kui mujal.?

Kaare sõnul on kõige tavalisem keskkonnaseaduste rikkuja väiksem ehitusfirma, kes poetab ehitusprahi niisama kuskile metsa alla.

Kohtu kaudu on firmale võimalik määrata trahvi kuni 150 000 krooni, kuid ka kohus ei pruugi määrata maksimumtrahvi. ?Kohtusse läheme siis, kui firma suhtumine on üleolev või firma ei võta midagi ette, et reostust likvideerida,? ütles Kaar.