Uus käibemaksuseadus

Lähtudes Euroopa Liidu põhimõtetest on uues käibemaksuseaduses viidud 5 protsendi maksumäära alt maksuvabastuse alla inimorganid ja -koed, inimveri ja rinnapiim. Teised meditsiinikaubad on endiselt maksustatud 5 protsendiga.

Vältimaks käibemaksu kumuleerumist, on lisandunud maksuvabastus selliste kaupade edasimüügile, mille soetamisel ei saanud maksukohustuslane käibemaksu ei osaliselt ega täielikult maha arvata.

Lisandunud on mitmeid maksuvabastusi importimisel, kuid tegemist ei ole sisseveos suurt osatähtsust omavate kaupadega. Mitmete juba kehtivate impordivabastuste tingimused on uues seaduses täpsemalt sätestatud.

Füüsiliste isikute poolt imporditava kauba maksustamisel on aluseks võrdse kohtlemise printsiip: kui inimene ostab mingit kaupa Eestis, peab ta maksma käibemaksu, kuid ostes samasugust kaupa välisriigis, on tal enamasti võimalus suur osa välisriigis makstud käibemaksust tax-free süsteemi kaudu tagasi saada. Kui ta ka Eestisse saabudes ei peaks kauba pealt maksma, tekiks ebavõrdne kohtlemine. Seetõttu rakendatakse ka mujal maailmas reisijate poolt imporditava kauba maksustamist, kehtestades maksuvabastuse sissetoodud kaupadele sellise väärtuse piires, mida peetakse maksustamise seisukohast suhteliselt väheoluliseks. Uue seaduse kohaselt võib reisija ühe kalendripäeva jooksul käibemaksuvabalt importida temaga koos liikuvas pagasis sisalduvat kaupa kuni 5000 krooni väärtuses.

Eesti kehtivas käibemaksuseaduses on kinnisasjad ja ehitised kui vallasasjad ning laevakinnistusraamatusse kantud laevad kaupade mõistest välja arvatud. Seega nende võõrandamist ei loeta käibeks ega ettevõtluseks. Euroopa Liidus loetakse ka kinnisasjad kaupadeks, kuid nende käive on reeglina maksuvaba. Samale põhimõttele läheb uue seadusega üle ka Eesti käibemaksuseadus ? kinnisasjad arvatakse kaupade hulka, kuid nende käive on maksuvaba. Erandina maksustatakse käibemaksuga krundid, kui nendel kruntidel ei asu ühtki ehitist, ning võõrandamise eesmärgil ehitatud ehitiste ja nende aluse maa võõrandamine nende ehitiste esimese omaniku poolt. Maksuvabaks jääb uue käibemaksuseaduse eelnõuga ELi õigusaktidest tulenevalt kinnisasjade rentimine ja kasutusvaldusse andmine, mis praegu on maksustatud (maksuvaba on kehtiva seaduse kohaselt ainult eluruumide üürile andmine) käibemaksuga.

Samas on jäetud maksukohustuslastele õigus maksuametit enne käibe toimumist teavitades lisada maksustatavale väärtusele käibemaks ka kinnisasjade võõrandamisel ning üürile, rendile ja kasutusvaldusse andmisel. See võimaldab soovi korral vältida ostmisel makstud käibemaksu osalist mahaarvamist.

Praegu saab maksukohustuslane käibemaksu maha arvata sõiduauto kasutusrendile võtmisel, kuid sõiduautode soetamisel ja kapitalirendile võtmisel saavad käibemaksu maha arvata ainult automüügi- ja -rendiettevõtted.

Käibemaksu ideoloogia kohaselt saab maha arvata ainult ettevõtluses kasutatavate asjade soetamisel makstud käibemaksu. Kui mingit kaupa kasutatakse osaliselt ettevõtluses ja osaliselt muudel eesmärkidel, saab käibemaksu maha arvata osaliselt vastavalt ettevõtluses kasutamise osatähtsusele. Sõiduautode puhul on ettevõtluses kasutamise osatähtsust kõige raskem kindlaks määrata, seetõttu on erinevates riikides kasutatud erinevaid skeeme käibemaksu mahaarvamisel.

OECD riikide praktika näitab, et laias laastus kasutatakse sõiduautosid 2/3 ulatuses ettevõtluses ja 1/3 erasõitudeks. Seda aluseks võttes ongi uues käibemaksuseaduses mindud seda teed, et sõiduautode soetamisel ja kapitalirendile võtmisel võib maksukohustuslane käibemaksu maha arvata 2/3 ulatuses. Automüügi- ja -rendiettevõtetele säilib õigus käibemaksu täies ulatuses maha arvata.

Autor: Ain Ulmre