Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Weroli müügi nõustajaks valiti PricewaterhouseCoopers
Teine lõppvooru pääsenud kandidaat oli investeerimispank Suprema. Kokku võttis dokumendid välja seitse nõustamisfirmat, neist neli tegid pakkumise.
Hüvitusfondi juht Aare Tammemäe ütles, et Price?i valimise puhul oli otsustav see, et firma on Ida-Euroopas juba õlitehase müügiga tegelenud, samuti ettevõtte rahvusvaheline kogemus.
Müüki läheb kogu tehas. Selleks on nõusolek saadud teistelt osanikelt, kelleks on 5,5%ga Tartu konservitehase omaniku Veljo Ipitsa firma AS Veland Varad, 5,5%ga Vambola Kolbakovi firma AS Lõunatööstus ning 9%ga pankrotistunud ERA Pank. Hüvitusfondil on ettevõttest kokku 80%.
Tammemäe sõnul on fond pannud ettevõttesse 100 miljonit krooni, see raha loodetakse väikse preemiaga tagasi saada. Raha peaks tagasi tulema, sest Weroli käes on Eestis 50%, Lätis 26% ja Leedus 18% kohalikust õliturust.
Kuigi paar aastat tagasi asutatud ettevõte pole veel kordagi kasumit tootnud, on müümise puhul heaks näitajaks, et Hüvitusfondi näol on tal tegemist tugev investor. Nii näiteks pani fond reedel ettevõtte aktsiakapitali sisse täiendavad 5 miljonit krooni, kokku kasvas kapital sellega 32 miljoni kroonini.
Ettevõte kasutab tootmiseks kohalikku toorainet ja tehnoloogia on kvaliteetne.
Tammemäe tunnistas, et esialgu läks Hüvitusfond Werolisse sisse kui finantsinvestor, ent peagi sai rahakast fondist raha neelava ettevõtte strateegiline partner.
Weroli juht Raul Kastan ütles, et kuigi aastal 1999 tõi firma ligi 20 miljonit krooni kahjumit ja möödunud aastal 26 miljonit krooni, kavatsetakse tänavu kahandada kahjum 7-8 miljoni kroonini ja järgmisel aastal peaks ettevõte olema juba kasumis.
?Kui ostetakse, siis mitte rauda, vaid toimivat meeskonda,? kommenteeris Kastan müügiprotsessi.
Reedel sai Raul Kastan endale ka möödunud aastal kokku lepitud aktsiaoptsiooni, mille maht on 3% Hüvitusfondile kuuluvast aktsiapakist.
Kui arvestada, et 32 miljonit kroonise aktsiakapitaliga ettevõttest kuulub Hüvitusfondile aktsiaid 25 miljoni eest, siis sellest on Kastani osa 750 000 krooni.
Tammemäe ütles, et Kastan saab optsiooni pealt boonust vaid sellisel juhul, kui aktsiate müügihind on nominaalist kõrgem. Kui ettevõte läheb müüki hinnaga üle 100 miljoni krooni, võib Kastan teenida 1-2 miljonit krooni preemiat.
Hüvitusfondil on kavas lähiajal maha müüa suurematest ettevõtetest Lätis asuv kinnisvarafirma Latio Centrs ja Kawe Plaza Tallinnas. Samuti lähevad müüki endised tütarfirmad HF Investeeringud ja HF Kapital.
Hüvitusfond lõpetab plaani järgi tegevuse 6 kuud pärast viimaste osakute tagasiostmist ehk 2003. aasta mais. Ligi 1,5 miljardi kroonise varade mahuga fond tootis möödunud aastal 15 miljonit krooni puhaskasumit.