Ühistud loodavad riigi abile

Andres Kärssin 19. juuni 2001, 00:00

Sellise teoreetilise käsitluse järgi on näiteks ühistegevusetuse hinnaks aastas ainuüksi pangandussektoris 1,5 miljardit krooni. ?Oleks pangad ühistulised, siis see raha jääks siia,? tõdeb Eesti Ühistegelise Liidu (EÜL) juhatuse esimees Jaan Leetsar. Järjepidevuse kaotanud ettevõtlusvormi ? tulundusühistuid ? taaselustada püüdev Leetsar oli Mart Laari esimeses valitsuses põllumajandusminister. Üheksakümnendate algus oli aga see aeg, kui Eesti valis liberaalse majanduspoliitika ja avatuse väliskapitalile.

Laari tema teise valitsusperioodil nõustava Kersti Kaljulaidi hinnangul on 10 miljardiga opereerimine natuke primitiivne, sest eks panda ju kapitali vaba liikumise korral ikkagi raha sinna, kus see võimalikult väikese riski juures rohkem tulu tagasi toob. Ning liberaalses majanduses on kaotajad need, kes ei leia endale ni??i. ?Ma küll ei arva, et ühistud on need, kes ni??i ei leia,? ütleb nõunik, viidates ühistulisele tegevusele kas või põllumajanduses.

Ühistegevuse väljavaadetest erinevates majandussektorites on Leetsaril oma arvamus. ?Kapitaliühingud on ühistud välja tõrjunud nende peamistest tegutsemisvaldkondadest,? räägib ta postsotsialistlikes riikides toimunud protsessidest. ?Kardan, et teatud positsioonid on läinud või siis raskesti taastatavad.?

Leetsari hinnangul saaks riik tegutseda tunduvalt ühistegevusesõbralikumalt, kui vaid oleks poliitilist tahet. Näiteks puuduvad seadused. ?Tänaseni ei saa asutada kindlustusühistut,? tõdeb ta. Ühistuline pangandus muutus võimalikuks alles 1999. aastal. Hiljuti lükkus riigikogus sügisesse tulundusühistute seaduse eelnõu.

Veelgi materiaalsemaks minnes: riik võiks eraldada ühistegevuse turgutamiseks mõne aja jooksul 60 miljonit krooni aastas toetust, mis kunagi hiljem tagasi makstakse. ?See oleks reaalne summa,? tõdeb Leetsar.

Nõunik Kaljulaidi sõnul on avalik sektor valmis panustama ühistegevuse toetuseks, kuid enne peavad huvigrupid tegema ära eeltöö ja garanteerima töötava süsteemi. Sama meelt on riigikogu rahanduskomisjoni juht Kalle Jürgenson, kes ei välistanud riigipoolset abi kas siis finantsinvesteeringute, maksusoodustuste või krediidivõimaluse näol. Kuid seda ikka hiina vanasõna järgides, kus hädalisele antakse õng, mitte aga kala. ?Mulle tundub, et kohati on suhtumine selline: meie teeme ühistu, riik olgu hea ja maksku,? lisab ta.

?Ühistuline tegevus Eestis on olnud enne ja jääb ka edaspidi,? leiab ASi Sangar juhatuse esimees Jaan Kallas, kel on ka töökogemus ühistustruktuurist ? ta oli varem Tartu Kaubamaja juht. ?See tuleneb sellest, et Eesti kuulub Põhjamaade kultuuriringi.? Põhjamaades aga on ühistegevus juba traditsiooniliselt tugeval järjel.

Kallase sõnul on ühistegevuse aluseks inimestevahelised kokkulepped ning kõik selles valdkonnas tekkivad probleemid põhinevad sellel, et eestlastel on aeg-ajalt raske üksmeelt leida. ?Ühistegevuses pole kasum eesmärk omaette, vaid vahend, olemaks oma otsustustes vaba,? märgib Kallas, lisades samas, et ka ühistul on raske ilma kasumita tegutseda.

Kallase sõnul sobivad liberaalne majandussüsteem ja ühistegevus kokku küll, viimane peab ainult kohanduma konkurentsiolukorras. ?Kaubanduses on sel aastal näha, kuidas erastruktuur läheb ühistegevuse põlistele aladele ? küladesse ja maale. Ning seda võetakse valuliselt,? lisas ta.

Kallase hinnangul hakatakse ühistulist tegevust üha enam juhtima üldistest majandusereeglitest tulenevalt ning juhtideks saavad inimesed, kes on saanud kogemusi erastruktuurides. ?Ühistegevuse puhul on erakordselt oluline juhi roll, sest seal puudub kõige tähtsam edasiviiv jõud ? omanike tahe,? tõdes Kallas.

Eelmisel kuul uuendas juhtkonda Eesti ilmselt kõige tuntum ühistuline struktuur ? ETK. Juhatuse esimehe Mihkel Simsi sõnul võib muutust pidada ka põlvkonnavahetuseks suures süsteemis. ETK uuenenud juhtkonda seekord küll erastruktuurist inimesi ei toodud.

?Ühistud, kus klient on omanik, on selline konkurentsieelis, mida meilt ei saa ära võtta ükskõik milline siia turule tulija,? ütles Sims. Tänavu meelitab ETK klient-omanikke ostuboonustega ligi 30 miljoni kroonises mahus.

Ühistu
on selle teenuste kasutajate omanduses olev ja nende poolt kontrollitav ettevõte, mis jaotab tulusid vastavalt teenuste kasutamise mahule
Allikas: Jaan Leetsar ?Ühistegevuse alused ja põhimõtted XXI sajandiks?

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing