Marvet: BSA ajab kerget demagoogiat

Samas on olemas ka priivara ehk tasuta tarkvara. Kui me näiteks ostame faile pakkiva winzipi, siis oleme legaalne, kui aga paneme oma arvutisse mõne analoogse aga tasuta programmi, siis järelikult suurendame piraatlust. Rääkimata sellest, et kui me kogemata läheksime Linuxi ja StarOffice?i peale, siis oleksime maailma silmis äärmiselt pahad inimesed.

BSA ütleb, et olete väga pahad, ostke palun tarkvara. Selle asemel tuleks aga vaadata, milline on piraatluse jagunemine eri kategooriate vahel. Kas probleemiks on operatsioonisüsteem või näiteks kontoritarkvara. Kahtlustan, et BSA esitatav piraatlusenumber on tugevasti ülepaisutatud.

BSA öeldud 1,1 miljardit krooni aastas lähtub piraatluse nulltasemest. Isegi meie lähematel naabritel küünib aga see 40% kanti. Juhul kui me jõuaksime näiteks Soome tasemele, räägiksime ikkagi mitu korda väiksematest numbritest. Siin on tegemist kerge demagoogiaga.

Uuringus on toodud, et tarkvaratöötaja teenib keskmiselt kaks korda enam kui Eesti keskmine palgasaaja, üle 8000 krooni kuus. Kui nad toodavad nii palju lisaväärtust, võiksid nad ka enam palka saada, aga ma kahtlustan, et kohati on siin uuringus mingi ebakõla.

Ainuke võimalus tarkvara kasutajate eest seista on luua oma tarkvara kasutajate selts. Peaksime alustama sellest, lööksime selle 69% lahku. Vaatame, kus on probleem ja millega selle vastu võidelda.

Ma ei tahaks seda ennustada, see oleks veel suurem demagoogia, kui see, mida me kommenteerime. Küll aga ettevõtted hetkel legaliseerivad tarkvara. Ja legaliseerivad ka sellised väikefirmad, kellest seda ei ootagi.

Paraku on praegu probleemiks see, et kui sinu kontorisse tuleb kontroll ja leiab midagi kahtlast, siis lähed sa kohtusse. Ja selliseks külastuskäiguks piisab täiesti anonüümsest telefonikõnest. Kui kellelgi on näiteks konkurendiga mingi kana kitkuda, siis vahest kõige lihtsam võimalus on saata neile lihtsalt kedagi kaela. Midagi leiab alati.