Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Valik fondide vahel suur
Fondivalitsejad meil ja mujal on pidevalt otsimas võimalusi, kuidas tulla vastu investorite soovidele ning vajadustele. Tänu sellele eksisteerib ka väga suur hulk erinevaid investeerimisfonde, mis lähtuvad investorite raha paigutamisel väga erinevatest põhimõtetest ning soovist pakkuda investorile just tema eesmärkidele vastavat toodet. Investori eesmärgid võivad aga olla vara säilitamisest kuni kiire rikastumiseni. Fondide liigituse peamiseks aluseks on enamasti see, millistesse instrumentidesse fond investeerib.
Aktsiafond investeerib oma nimegi kohaselt peamiselt aktsiatesse. Erinevad aktsiafondid võivad investorite raha paigutada erinevalt, näiteks sektorite ning piirkondade lõikes või mõnest muust põhimõttest lähtuvalt. Näiteks eetilised aktsiafondid paigutavad raha ainult selliste ettevõtete aktsiatesse, mis ei tee loomkatseid, ei saasta loodust vms. Aktsiafondi üks alaliik on indeksifond, mis paigutab raha mõne indeksi komponentideks olevatesse aktsiatesse sedasi, et fondi tootlus oleks võimalikult sarnane konkreetse indeksi tootlusega.
Segafond paigutab investorite raha nii aktsiatesse, võlakirjadesse kui ka rahaturu instrumentidesse. Selliste fondide riskiaste sõltub raha jaotumisest eri instrumentide vahel. Segafond võimaldab investoril hajutada oma riske erineva riskiastmega varade vahel, kasutades selleks ühtainust fondi.
Võlakirjafond, nagu tema nimigi ütleb, investeerib võlakirjadesse. Ka võlakirjafondid võivad spetsialiseeruda teatud tüüpi või riskiastmega emitentidele. Näiteks on fonde, mis investeerivad ainult omavalitsuste võlakirjadesse.