Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Käibemaksuseadus ? piiriülesed tehingud
Uue käibemaksuseaduse piiriüleseid tehinguid puudutavates sätetes on muudatusi nii ELi õigusest kui ka kehtivatest Eesti tollieeskirjadest johtuvalt.
Käibemaksu maksma kohustatud isikute ringi haaratakse eelnõuga kõik isikud, kes on võlgnikud tolliseaduse mõistes ? kui reeglina on selline isik importija, siis nt transiidi protseduuril oleva kauba kaotsiminekul Eestis peab kõik impordimaksud, sh käibemaksu sellelt kaubalt tasuma transiidi eest vastutav isik. Praegu maksustatakse selline kaup käibemaksuga tolliseaduse sätetele tuginedes, kuivõrd majandusliku sisu poolest on tegu vabaks ringluseks importimisega, kuid kehtivas käibemaksuseaduses seda otsesõnu ei sätestata.
Kauba eksportimisel kohaldatakse maksustatava väärtuse määramisel samu põhimõtteid, mis siseriikliku käibe puhul, mitte tolliväärtust, nagu see on praeguses seaduses.
Küsimus on ka selles, et sõltuvalt tarnetingimustest võib eksporditava kauba tolliväärtus olla arvel näidatud maksumusest mõnel juhul suurem ja mõnel juhul väiksem, kuna tolliväärtus sisaldab igal juhul laadimis-, pakkimis-, veo- ja kindlustuskulusid Eesti tollipiirini sõltumata, kas need kulud tegelikult kannab müüja või ostja. Samuti võib mõnel juhul kanda müüja samasugused kulud Eesti tollipiirist kuni sihtkohani, mis kajastub arvel näidatud kauba maksumuses, kuid mitte tolliväärtuses.
Erinevus siseriikliku käibe maksustamisest on aga see, et kui siseriikliku käibe puhul loetakse maksustatavaks väärtuseks turuväärtus kauba harilikust väärtusest madalama hinnaga võõrandamise korral, siis eksporditava kauba puhul harilikust väärtusest kõrgema väärtusega võõrandamise korral. Loogika on siin selles, et siseriiklik käive on reeglina maksustatud 18% määraga ja kui siin näidata müügihinda kunstlikult madalana, laekub riigieelarvesse normaalsest vähem käibemaksu.
Eksport on maksustatud nullmääraga ja müügihinna kunstlikult madalana näitamisest pole sel juhul kasu, küll aga kunstlikult kõrgena näitamisest nende ettevõtjate puhul, kes teostavad nii maksustatavat kui maksuvaba käivet ? sel juhul saab ostmisel makstud käibemaksu maha arvata osaliselt vastavalt maksustatava käibe osatähtsusele, nullmääraga käive on aga samuti maksustatav käive, võimaldaks eksporditehingute kunstlikult kõrge hind maksustatava käibe osatähtsust kunstlikult tõsta ja rohkem käibemaksu maha arvata.
Autor: Ain Ulmre