Puiduärimees süüdistab Ühispanka paljakskoorimises

Sirje Niitra 26. juuni 2001, 00:00

Juhan Kersonil oli Puhja valda oma liimpuidutootmist rajades hea äriidee. Nimelt hakkas ta tegema liimpuitu nn surnud puust, mis paika pannes ei ?mängi?. Sellise materjali järele oli siis ja on nüüdki mööblitööstuses suur nõudmine.

Tootmise püstipanekuks võttis ta Ühispangast 900 000 krooni laenu. Sellest aga ei piisanud. Pank keeldus täiendavat laenu andmast, küll aga võttis täiendava pandi Kersonile tagastatud Tartu linnas asuva kahe maja näol, vormistades selle varasema laenu täiendavaks katteks.

?Oleksin pidanud need tühised 600 000 krooni kasvõi sõpradelt kokku laenama, mina aga usaldasin panka,? lausus Kerson. Kompleksi aastaseks käibeks oli planeeritud 12 miljonit krooni ja rentaablus oli kuni 30%. Uued tootmishooned ja kaks kraanat olid kindlustatud 5,5 miljoni krooni eest.

Pankrotihaldur Andres Uuli müüs Kersonile kuulunud ASi Valk puidutöötlemiskompleksi, mis oli panditud laenu katteks Ühispangale, mais 1996 Elva Metsamajandile 1,05 mln krooni eest.

Müük toimus ilma avaliku enampakkumiseta ja ostja tõi kohale panga esindaja, rääkis Kerson, kel oli enda sõnul olemas ostja kahe miljoni krooni eest.

Elva Metsamajandi ainuomanik oli Rootsi kodanik Markku Juhani Lindström, kes kadus pärast ostulepingu vormistamist Eestist koos firma raamatupidamisdokumentidega.

Tartu maakohus leidis 1997. aasta sügisel asja arutamise käigus, et Elva Metsamajandi juht oli teinud ?raskeid juhtimisvigu ja muid tegusid, mille tagajärjel ta on muutunud maksujõetuks? ja kuulutaski Elva Metsamajandile pankroti välja.

Eesti üks tuntumaid pankrotihaldureid Tiina Mitt, kelle poole Kerson nõu saamiseks pöördus, ütles, et näeb halduri töös eksimusi ridamisi. ?Milline saab olla veel kasulikum müügiviis kui enampakkumine?? küsis Mitt. Sama meetodit näeb pakrotivara müügil ette ka täitemenetluse seadustik.

Selle aasta 12. aprillil leidis Tartu maakohus, et pankrotihaldur Uuli ei ole ASi Valk puidutöötlemiskompleksi müüki korraldanud nõutekohaselt, sest ei saanud selle eest tasu, mistõttu jäid omakorda rohkem kui kahe aasta jooksul võlausaldajate nõuded rahuldamata. Kohus vabastas Uuli halduri kohustest ja saatis materjalid tema süülise käitumise uurimiseks politseisse, kus algatati ka kriminaalasi, mille aga prokurör peagi lõpetas.

Miti hinnangul oli kummaline, et pank ei teinud midagi Elva Metsamajandi rootslasest omanikult raha kättesaamiseks. Võimalik oleks olnud tühistada tehing, kui oli näha, et raha ei laeku, nõuda ostjalt tagatisi või arestida tema pangaarve, loetles ta variante.

Kersoni sõnul ootas Ühispank, kuni enamik vara oli laiali kantud, ja Lindström, kelle suhtes oli kohaldatud maalt lahkumise keeld, Eestist jalga lasknud.

Ühispanga Tartu osakonna direktor Mati Kitsik teatas 1997. aasta aprillis saadetud kirjas Kersonile: ?Eesti Ühispank ei ole süüdi selles, et pankrotivara ostja pole tasunud ostuhinda vastavalt ostu-müügilepingule. Kuna tänaseni pole ASi Valk hoonete müügist laekunud raha, siis teeme Teile ettepaneku alustada pankrotimenetluse kiiremaks lõpetamiseks Tartus Tähe 51 ja 53 asuva kinnistu müüki.?

Nüüd käib endine puiduärimees Ühispangaga kohut. ?Sellega, et ma pankrotti läksin, suutsin ma leppida, aga oma perekonnale kuuluvast varast ma küll niisama lihtsalt loobuda ei kavatse,? selgitas ta. Hetkel on kohus majade müügi hagi tagamiseks peatanud.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:40
Otsi:

Ava täpsem otsing