Tagatised teises sambas

26. juuni 2001, 00:00

Adekvaatsete tagatiste pakkumine on üks põhilisi ja keerulisemaid pensionireformi kujundamise küsimusi. Selle keskmeks on tööjõuturul pikaajaliselt tegutsenud töövõtjatele minimaalse garanteeritud tulu suuruse määratlemine. Garantiid võib pakkuda mingi teatud protsendina keskmisest palgast, siduda see fondide kohustusliku tootlusega, katta vaid rikkumised või üldse mitte garantiisid rakendada. Arusaadavalt seostuvad suuremate tagatistega ka kõrgemad kulud.

Mitmed kohustuslikud fondeeritud skeemid (nt T?iili) või mitmesambalised skeemid (nt Ungari ja Poola) on sätestanud minimaalse garanteeritud pensioni suuruse, mis moodustab 25-35% keskmisest palgast. Kuigi niisugusel süsteemil on mitmeid ebasoovitavaid aspekte, nähakse seda vajalikuna tagamaks rahva usaldusväärsust süsteemi suhtes ja piisavat liitumismäära.

Üks negatiivne aspekt on antud skeemi tugevat mõju inimese motivatsioonile osaleda tööjõuturul. T?iilis saavad minimaalset garanteeritud pensioni töötajad, kes on tasunud sotsiaalmaksu 20 aasta jooksul. Selline skeem aga meelitab inimesi, eriti madalapalgalisi lahkuma tööjõuturult peale nõutud staa?i täis saamist ning asuma tööle FIEna, kelle kohta see maks ei kehti. Kuigi Eestis on täiendav sissemakse suurus teise sambasse tunduvalt madalam, võib see efekt ka kohalikul turul mõju avaldada, kuna FIEd ei saa teise sambasse sissemakseid sooritada.

Üks oluline seonduv küsimus nimetatud tagatisega on ka, kui palju riik lubab endale võetud suurest kohustusest tulenevalt pensionifondidel varasid aktsiatesse paigutada. Aktsiainvesteeringuga seondub küll suurem risk, kuid samas on selle tulusus fikseeritud instrumentide tulususest tunduvalt kõrgem.

Kui seadusandja ei julge investeerimispiirangute sätestamisel neid piisavalt liberaalseks muuta, on sel negatiivne mõju kapitalituru arengule ning piirab fondeeritud pensionisüsteemile üleminekust tekkivat tulu riigi majandusele.

Absoluutsed garantiid, eriti need, mis pakuvad inflatsiooni ületavat tootlust, on ühed kõige ohtlikumad. Tulenevalt raha- ja kapitaliturgude volatiilsusest võib teatud hetkedel fondi tulusus langeda tunduvalt alla määratud normi. Kui taolise tootluse garanteerimine käib läbi keskse tagatisfondi, tekitab see täiendavaid kulutusi ning ressursside ebaefektiivset ümberpaigutamist.

Kui otsene garant on riik, tekitab see talle täiendavat koormust. Samas ergutab see ka fonde võtma suuremaid riske, kuna need on osaliselt, tagatismehhanismide kaudu riigi poolt kantud. Ka näiteks Ungaris, kus teise samba garantii sõltub esimese samba seisust, soovitakse 1998. aasta seadusega sätestatud süsteemi ümber korraldada.

Suhtelise tootluse garantiidel (relative rate of return guarantees) on peamine puudus see, et vältimaks keskmisest tootlusest liialt maha jäämast, hoiavad pensionifondid praktiliselt identseid portfelle. Seega pole ka inimestel objektiivset alust konkreetse pensionifondi valimiseks. See on juhtunud Poolas. Samas kui teine sammas on võitnud usalduse ja inimesed on harjunud mõttega, et suurema tulu nimel peab ka rohkem riskima, võib suhtelise tootluse garantii piire lõdvendada.

Ilma garantiideta süsteem: Riikides, kus esimene sammas on suuremahuline, võib teise samba jätta ka ilma garantiideta. Seda teed on läinud Rootsi, kus ka fondide investeerimisvõimalused on piisavalt laiad.

Eestis on teine sammas kavandatud minimaalseid tagatisi pakkuvana. Ainult rikkumised ja pensionifondide pankroti juhtumid on kaetud. ?Tagatisfondide seaduse? eelnõu menetlemise käigus võib nimetatud skeem küll muutuda, mistõttu ei saa teise sambaga liitumismäära osas prognoose tehes tagatissüsteemi mõjuga arvestada.

Eesti skeemi kasuks otsustati järgmistel põhjustel:
? garantii pakkumine on vajalik usaldusväärsuse võitmiseks ning kindlustunde tagamiseks;
? kuna sissemaksed teise sambasse on suhteliselt väiksed, on oluline ka kulutuste hoidmine võimalikult madalal tasemel, mida minimaalsete tagatiste süsteem suudab pakkuda;
? suhtelise tootluse tagamist ei valitud, kuna see ühtlustanuks pensionifondide portfellid, mis jätaks inimesed ilma valikuvõimalusest niigi väheste teenusepakkujatega turul;
? läbi fondivalitseja kohustusliku osaluse fondis, omakapitali ja keskse tagatisfondi on võimalik piisavalt efektiivselt kaitsta investorite vara ning fondide tootlus jääb konkurentsiküsimuseks;
? riske aitab hajutada võimalus investeerida mitmesse pensionifondi (tehes korraga sissemakseid küll vaid ühte) ning fondi vahetamise osas suhteliselt väiksed piirangud võrreldes teiste riikidega;
? senisest tõhusamat kontrolli peaks fondide osas hakkama läbi viima aastast 2002 ühendatud järelvalve, mis komponeeritakse seniste järelvalvet teostavate institutsioonide baasil.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 11:40
    Otsi:

    Ava täpsem otsing