Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Turismimaks ohustab turismi

    ?Kui turistile kehtestatakse maks selle eest, et ta siia tuleb, viib see alla Eesti riigi turismisõbraliku imago,? ütles Eesti Turismifirmade Liidu president Daisy Järva, kelle sõnul pole sellist maksu üheski Eesti lähiriigis. Oma paljudelt reisidelt teab Järva enda sõnul nimetada ainult Singapuri, kus kehtib riigist väljumise maks. ?Aga see on ka eksootiline maa, kuhu inimesed igal juhul lähevad, meie peame mõtlema, kuidas rohkem turiste kohale meelitada,? selgitas ta.
    Järva sõnul maksavad väliskülalised Eesti riigile niigi sadama- ja lennujaamatasude näol. ?Ehk tuleks see raha ümber jagada, nii et ka kohalikud omavalitsused midagi saaks?? tõstatas ta küsimuse. Ostuturism pole tema sõnul mingi häbiasi, vaid kõikjal maailmas levinud nähtus. Eestit külastavatest soomlastest käib põhiosa siin kauba järel ja see osa on Järva hinnangul küllaltki hinnatundlik.
    Järva sõnul alustab Tallinn turismimaksu kehtestades valest otsast. ?Omavalitsuste kohus peaks olema turismi soosimise kaudu toetada ettevõtlust ja luua uusi töökohti ning selle kaudu kasu saada,? leidis ta. Ta tõi näiteks Riia, kus on palju õdusaid kohvikuid, galeriisid ja butiike, samal ajal kui Tallinnas lokkab pubikultuur.
    Oma eitava hinnangu turistidele kehtestatavate maksude suhtes on andnud ka rahvusvaheline reisikorraldajate föderatsioon IFTO, hoiatades ühtlasi võimalike tagasilöökide eest.
    Silja Line Eesti juhatuse esimehe Meelis Laido sõnul ei tule kõne alla turismimaksu lisamine sadamas võetavale reisijamaksule, sest see on Tallinnas niigi kõrgem kui näiteks Helsingis. Edasi-tagasi sõidul maksab soomlane praegu 40 krooni reisijatasu. Laido ütles, et ei kujuta ette, kuidas hakatakse sel juhul vahet tegema nende reisijate vahel, kes jäävad Tallinna pidama ja kes siit kohe edasi mujale Eestimaale suunduvad. ?Keegi on selle idee välja lahminud, et endale populaarsust koguda,? leidis ta.
    Mõtte turismimaksu kehtestamisest käis välja Tallinna uus linnapea Tõnis Palts kohe pärast enda ametisse nimetamist. Tema sõnul tuleks Tallinna külastavad välisturistid maksustada kümne Soome marga ehk umbes 25 krooni suuruse maksuga niipea kui võimalik. Maksust laekuv umbes 75 miljonit krooni aastas läheks vanalinna turismiobjektide korrastamiseks, hooldamiseks ja atraktiivsemaks muutmiseks.
    Tallinna abilinnapea Liisa Pakosta ütles, et turismimaks on arutusel ühe variandina, aitamaks hoida ja arendada vanalinna. ?Linn peaks ehitama vanalinna korralikud WCd ja korraldama lõpuks ometi turismibussidele mugava parkimise,? tõi ta näite.
    Pakosta sõnul on kaalutud erinevaid võimalusi Tallinna vanlinna turistisõbralikumaks muutmiseks ja ühena neist on päevakorrale tõusnud ka turismimaksu kehtestamine. ?Tänased käibed näitavad, et teema on aruteluks küps,? märkis ta. Kuidas maksu koguma hakatakse, ei soovinud ta teema enneaegsusele viidates selgitada.
    Tallinna linnavalitsuse turismiosakonna juhataja Evelyn Zirk ütles, et kõnealuse maksu kehtestamiseks tuleb alustada seadusemuudatusest ja selle peab heaks kiitma riigikogu. Tema sõnul on turismimaksu kogumiseks mitmeid võimalusi. Üks neist on lisada see sõidupileteile, kuid siis tekib küsimus, kes on oma ja kes välisturist, selgitas ta. Teise võimalusena tuleb Zirki sõnul kaalumisele maksukogumine majutusasutustes, nagu on see korraldatud Horvaatias ja Hollandis. Võimalik on võtta ka mingi protsent turismiga teenindavate ettevõtete käibelt. ?Mingil juhul ei tohiks juhtuda, et maksu kogumise kulud ületavad sellest saadavat tulu,? leidis ta.
    Maksu kehtestamist turistidele pooldas ka Pärnu linnavalitsuse välissuhete ja turismi nõunik Tiina Kiibus, kes lubas sellise ettepaneku teha Pärnus. Ta hoiatas, et maksu kehtestamine peab olema väga hoolikalt läbi mõeldud ja turist peab täpselt teadma, mida ta selle eest saab. Ta tõi näiteks Saksamaa, kus populaarse väikesaare külastajad saavad maksu arvel soodustusi muuseumi- ja näitusepiletite ostmisel.
  • Hetkel kuum
Leonardo Ortega: ilma vajaliku välistööjõuta ei tule ka oodatud majanduskasvu
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
ÜROs küpseb plasti globaalselt piirav lepe, naftatööstus on tagajalgadel
ÜRO koguneb otsustavale kõnelusele plastreostuse ja plasti tootmise piiramiseks, kuid naftakeemia suurfirmad võitlevad vastu.
ÜRO koguneb otsustavale kõnelusele plastreostuse ja plasti tootmise piiramiseks, kuid naftakeemia suurfirmad võitlevad vastu.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Tartu ülikooli teadlased kaasasid pool miljonit vähiravi arendamiseks
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Maailmas pole sõjale veel nõnda palju kulutatud
Kaitsekulutused on kasvanud kogu maailmas üheksa aastat järjest, teatas Stockholmi rahuinstituut SIPRI iga-aastases raportis.
Kaitsekulutused on kasvanud kogu maailmas üheksa aastat järjest, teatas Stockholmi rahuinstituut SIPRI iga-aastases raportis.