Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti jaekettide tootesarjade areng lapsekingades
Turu-uuringufirma Profindex tegevdirektori Margit Raidi sõnul on jaekettide enda kaubamärgiga eritoodete müük Eestis lapsekingades, teistes Balti riikides on see tunduvalt kaugemale arenenud, eriti Leedus, kus suurim omamaine kaubandusettevõte Vilniaus Prikiba müüb enda kaubamärgi all muuhulgas ka Eesti tootjate kaupa.
Profindexi tehtud suurkaupluste uuringust nähtub, et oma kaubamärgiga eritooteid pakuvad Selver, Maksimarket, Spar, Tirsi, ka Säästumarketi saaks siia gruppi liigitada. ?Enamik neist on Eesti tooted ? kui Spari kaup välja jätta ?, mille osas on turul ees ootamas tihe konkurents,? ütles Raid. ?Pole ühtegi eritootegruppi, mille turuosa oleks rohkem kui üks protsent turu kogumahust,? märkis ta. Samas pole Profindex uurinud, kui palju annab eritoode jaemüüja enda müügimahust.
ASi A-Selver turundusjuhi Riina Ruusi sõnul alustati oma tootesarjaga 1999. aasta lõpus. Esimesena tuli müüki Selveri hõõgvein. Vahepeal on lisandunud Selveri märgi alla veel seitse tootegruppi alates joogiveest ja tervisemunadest, lõpetades jäätise ja saiaga. ?Kahe aasta pärast tahaks pakkuda 50 toodet,? ütles Ruus. ?Mõttes on saada igasse tootegruppi oma toode.?
Ruusi sõnul on oma tootemärgi kasutamise idee pakkuda Selveri märgi all kodumaiseid kvaliteettooteid, mis võimaluse korral on toodetud eriretsepti alusel, nagu näiteks jäätis. ?Need tooted on samas hinnaklassis analoogtoodetega,? lisas ta.
Ruus lausus, et oma tootemärki võib vaadata teatud mõttes kui promotsioonikanalit ? ta annab kaupadele lisaväärtuse ning kaupu üritatakse müüa oma kujunduskeele abil. Kuigi oma brändi väljatöötamiskulud on suured, on Ruusi sõnul Selveri tooted hästi müünud.
ETK kauplustes on Hüva märgi all müügil jahutooted ja õli, Maksimarket pakkus oma veini ja jäätist. ?Hüva tootebrändi mõte oli see, et teda seostataks ETK süsteemi brändina,? ütles ETK juhatuse esimees Mihkel Sims. Samas lisas ta, et Hüva tooted ei hõlma väga suurt protsenti kogusortimendist. Sama lugu on Maksimarketi toodetega.
Ka Sims kinnitas, et näiteks Läti ja Leedu jaekaubanduses on oma tootemärgi all kaupade müük võrreldes Eestiga märksa kaugemale arenenud. ?Lätis on lausa ühistu märgi all viin müügil,? lisas ta.
Simsi hinnangul jäävad Eestis ketikaubanduse ostumahud oma tootesarjade aktiivsemaks loomiseks liiga väikeseks. ?Asjal on mõtet siis, kui ostad ära terve tehase toodangu, nagu teeb näiteks ameeriklaste Wal-Mart,? märkis ta.
Margit Raidi hinnangul on tulevikus enda kaubamärgiga eritoodete sortimendi laiendamine lihtsam Sparil, millel on taga globaalse keti tugi, ning ka Säästumarketil oma eripära tõttu.
Praegu müüb Säästumarket näiteks oma keti jaoks Tartu Õlletehases toodetud Säästupilsnerit ning Säästukanget, mille vastavad analoogtooted on A.Le Coq Pilsner ja Double Bock. ASi A.Le Coq Tartu Õlletehas juhatuse esimehe Tarmo Noobi sõnul on eritoote tootmine ettevõtte jaoks õigustatud siis, kui saadakse kätte piisav kriitiline maht ühe brändi jaoks. ?Eestis ühtegi teist ketti peale Säästumarketi ei näe selleks,? lisas ta.
Noop ütles, et oma kaubamärgiga eritooted on maailmas küllalt levinud, kuid Eesti puhul on probleemiks kogu jaekaubanduse väiksus. ?Kui neid ei toeta marketing, siis asi ei tööta,? tõdes ta. ?Säästumarketi puhul tuleb see toetus teistmoodi välja ? seal on sortiment ülimalt kitsas ning teisi õllesid kõrval pole.? Noop lisas, et Säästumarketile toodetud õllede turustuskulud on õlletehasele samad mis teiste puhul. Samuti ei tegele tootja ka nende õllede analoogtoodete reklaamimisega.
Saksa päevalehe Die Welt andmeil on eritoodete osakaal poeriiulitel pidevalt kasvanud. Hiljutised turu-uuringud näitasid, et ilma tootjanimeta kaupade osakaal ulatus näiteks discounter-ketis Aldi 23 protsendini. Teiste sõnadega: ligi üks neljandik kaubanduse käibest ? olgu need siis kohvifiltrid või jogurt, sigaretid või pesupulber, õlu või üleriided - saadakse toodetest, mille pakend ei reeda nende tõelist päritolu.
15 kuni 20 protsenti kõigist müüki tulevatest uutest kaubaartiklitest on jaemüüja enda eritooted. Kui seni olid eritootesarjad tarbijale kõige soodsamad, siis praegu on kohati hinnaeelis kadumas.