Rand meelitab puhkajaid

Margus Sanglepp 29. juuni 2001, 00:00

Soome telekanalid edastasid paar nädalat tagasi pilti Vantaa lennuväljalt, kus valitses tõeline t?arterreiside buum. Iga küsitletud soomlane väljendas nördimust kohaliku vihmase ilma üle ja soovi veeta vähemalt üks nädal päikese käes, olgu siis Vahemere ääres või veelgi kaugemal lõunas.

Eestlaste käsi on käinud paremini. Pilvisele ja vihmasele perioodile vaatamata on praegu saabunud tõelised rannailmad, kus veetemperatuur tõuseb kohati isegi üle paarikümne kraadi. Ligikaudu kolmkümmend ametlikku randa ja terve rida väiksemaid ujumiskohti on viimastel aastatel ärganud uuele elule, peamiselt tänu sellele osale kohalikust ettevõtlusest ning neile omavalitsustele, kes näevad turismis oma tulevikku.

Nii on suurematest randadest palju inimsõbralikumaks ja ligitõmbavamaks muutunud Stroomi rand Tallinnas, kus sel nädalal puhkas ja päevitas uskumatult palju inimesi. Väiksemast ettevõtmisest võib tuua hea näite Vastseliinast Kirikumäe järve kaldalt, kus vallavalitsus on taastanud oma inimestele vahva suplemiskoha. Enamiku randade kiituseks võib öelda veel seda, et inimeste tegevus ei pea piirduma üksnes päikese, liiva ja vee nautimisega, vaid võimalik on harrastada näiteks mitmeid aktiivse puhkuse alasid nagu näiteks minigolf ja jalgrattasõit.

Aga on ka ootamatuid tagasilööke, näiteks nõeltest valmistatud ja liiva alla peidetud ?siilid? Pärnu rannas, millega on end vigastanud juba mitu inimest. Kohalikud viskavad nalja, et siilide valmistaja ja paigutaja pole mitte vaimuhaige maniakk, vaid Haapsalu linnavalitsus, kus ei sallita, et pealinna puhkajad Läänemaa keskusele Pärnut eelistavad. Nali naljaks, aga siilipanijat pole tabanud ei politsei ega vabatahtlikud, kellele on auhinnaks välja pandud viis tuhat krooni.

Siiski pole pahatahtlike kaaskodanike teod ainsad, mis puhkaja tervist võivad ohustada. Ärge kunagi alahinnake vett ja päikest. Kes ujuda hästi ei oska, otsigu häbenemata tuge abivahendeilt. Kõiksugu täispuhutavaid rõngaid, pontoone ja madratseid müüakse pea kõikides vaba aja tarbeid pakkuvates kauplustes.

Paadisõitudel või muid veesõidukeid kasutades tuleb kindlasti selga panna päästevestid. Väikeste lastega olgu rannal või veesõidul alati täiskasvanu kaasas.

Päikesepõletustest hoidumiseks lugege aga kõrvalolevat spetsialisti nõuannet ja olge rannas puhates valmis aitama ligimesi, kes vees või päikese käes elu ning tervisega hätta kipuvad jääma.

Enne päevitamist on võimalik nahk seestpoolt beetakarotiini sisaldavate toidulisanditega päevitamiseks ette valmistada. Beetakarotiin kaitseb naharakke kiirgusega tekkivate vabade radikaalide eest. Beetakarotiin on taimne pigment, mis annab nahale kuldse tooni ja soodustab päevitust.

Välist kaitset ultraviolettkiirte eest pakuvad UVA- ja UVB-filtritega kaitsekreemid. UVA-kiirgus muudab naha vanaks. UVB tekitab põletust. Väliseks kaitseks võiks kasutada Sebamedi nahahooldus- ja päikesekaitsesarja. Sebamed hoiab naha pH-taseme tasakaalus. Samuti on hea sari Australian Gold. Eesti kreemidest võiks soovitada Solarit, mida saab kasutada enne ja pärast päevitamist.

Huvitav võimalus on Sloveenias toodetud Vitaskini sari Sun Mix, kus üks tuub sisaldab mitme kaitsefaktoriga kreemi. Spetsiaalset reguleerimisseadet kasutades saab valida kreemi erinevale nahale, lapsele või täiskasvanule.

Oma nahka peab iga inimene ise tundma. Tavaliselt on tundlik nahk väga hele, õrn, tedretäppidega ja suudab päikese toimele vastu panna 5?10 minutit. Selline nahk vajab kõige tugevamat kaitsefaktorit. Õrn valge nahk päevitub aeglaselt, loomulik kaitse on 10?20 minutit.

Normaalse tundlikkusega nahk on kergelt jumekas, juuksed pruunikad, nahk päevitub kergesti ja hästi. Loomulik kaitse 20?35 minutit.

Tõmmu nahk, mis talub kõike, päevitub kiiresti ja on väikse riskiga põletuste tekkeks. Loomulik kaitse 30?40 minutit.

Kaitsekreemi määrimisel peaks arvestama, et selle toimimiseks kulub vähemalt veerand tundi. Tihedama vees käimise järel tuleb kreemikihti uuendada. Kui päike on naha ära põletanud, sobib põletuskohtadele määrida aaloesisaldusega geeli. Klassikaline vahend on Panthenol. Alati tasub kasutada päevitusjärgset palsamit, sest päike kuivatab tugevalt nahka.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 09:10
    Otsi:

    Ava täpsem otsing