Tööjõupuudus ehmatab investorid naabrite juurde

Kristina Traks 02. juuli 2001, 00:00

Kui 1995. aastal oli Eesti keskmine palk statistikaameti andmeil 2375 krooni kuus ehk tunduvalt vähem kui Kesk-Euroopa riikides, siis eelmisel aastal oli keskmine palk 4876 krooni kuus, mis on juba võrreldav või kõrgem näiteks Ungari, Läti, Leedu ja Slovakkia keskmisest palgast.

?Näiteks Ungari, Poola ja T?ehhi puhul on see oht tõesti olemas, et investeeritakse pigem sinna kui Eestisse,? ütles Tartu Ülikooli professor Urmas Varblane reedel uuringut ?Välisinvestor 2000? tutvustades.

?Maksab stabiilsus, kui me suudame seda hoida, siis investorid ära ei lähe,? märkis ta.

Varblase sõnul on väga oluline, et tööviljakus kasvaks kiiremini kui palgad. ?Meie tööjõud on muutumas võrreldes teiste riikidega kallimaks ning suur probleem on selles, et seda tööjõudu lihtsalt pole,? rääkis Varblane. ?Näiteks väga lihtsate ametite esindajaid, nagu tislereid ja keevitajaid, on praktiliselt võimatu leida ning täiskasvanute ümberõpe Eestis peaaegu puudub.?

Baltimaade suurima tekitootja ASi Wendre suuromanik, Rootsi ärimees Peter Hunt ütles, et tööjõu probleem on suur just suuremates linnades, kus palgad aina kerkivad. ?Väiksemates kohtades jälle polegi kedagi tööle võtta,? ütles Hunt. ?Kuna palgad tõusevad ning inimestepuudus süveneb, siis väheneb Eesti tootmise edumaa muude riikide suhtes.?

Wendrel on plaanis tootmist laiendada ning Hunti sõnul just väljapoole Eestit.

?Nõukogu koosolekutel räägime iga kord, kuhu laieneda, ning koos Eesti Euroopa Liitu astumisega tuleb see kindlasti ette võtta,? ütles Hunt. ?Euroopa Liitu astudes kaotame edumaa tooraine ostmisel, sest peame hakkama kolmandatest riikidest pärit kauba eest tollimaksu maksma, mis tähendab tooraine kallinemist 10?12 protsenti.?

Omaniku sõnul on kõne all olnud Wendre laienemine kas Venemaale või Lätti-Leetu.

Uuringust ?Investor 2000? selgus, et Eestisse investeerimisel pidasid investorid kõige olulisemaks siinseid tootmiskulusid ja turu võimalikku kasvu ning kõige vähem oluliseks ELiga ühinemise perspektiivi. Kõige tähtsama ressursina nimetasid investorid tööjõudu.

Oma arengut takistavate teguritena nimetasid välisosalusega ettevõtted tööjõu ebapiisavat kvaliteeti, vaba oskustööjõu puudust, suurt bürokraatiat näiteks käibemaksu tagastamisel ja tolliprotseduuridel ning regionaal- ja konkurentsipoliitika puudumist.

Ettevõtjad nimetasid positiivsete muutustena investeerimiskliimas konkurentsi teket telefoniteenuste turul, head konkurentsi panganduses, liberaalset majanduskeskkonda ja poliitilist stabiilsust. Negatiivsena nimetati tootmiskulude ja tööjõu kallinemist, idaturu vähest perspektiivi ja tooraine rasket kättesaadavust.

Uuring põhineb 81 välisosalusega firma arvamusel.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 11:41
    Otsi:

    Ava täpsem otsing