Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kuhu küll kõik rublad pangast haihtusid?
Delovõje Vedomosti ja Äripäeva ühistööna valminud artiklis
Miljardid rahareformirublad kadunud (ÄP 04.07.) on oletustele tuginedes püstitatud intrigeeriv hüpotees, et N. Liidu Riigipangast allesjäänud miljardid rublad haihtusid teadmata suunas.
N. Liidu Riigipanga Eesti Vabariikliku Panga raharingluse valitsuse kauaaegne juhataja Jekaterina Tugu?eva kinnitab, ?et peale käibevara oli pangas ka sularahareserv/.../Ta ei mäleta, kui palju rublasid reservis hoiti, kuid tegemist oli suure summaga.? Ühest küljest teame nüüd, et ?suur summa? on matemaatikas 2-4 miljardi ekvivalent. Lisaks on miljardijutt alusetu, sest reservfond EP hoidlas oli seisuga 1. jaanuar 1992 45 miljonit sularaharubla, millest 3 miljonit moodustasid kulunud ja kasutamiskõlbmatud kupüürid. Ajavahemikul november 1991 kuni märts 1992 koostatud N. Liidu Riigipanga varade vastuvõtmise-üleandmise aktis, millel on esimese üleandjana Tugu?eva allkiri, on kirjas, et nõukogude ajal kohustuslik olnud reservfond anti üle Eesti Pangale. Tugu?eva on oma käega kinnitanud, et andis üle 45 miljonit, mis on tunduvalt vähem kui ?suur summa?.
Suured summad olid reservfondis kaugel stagnaajal, kuid 90ndate alguse galopeeriv inflatsioon ning 80ndate lõpul toimunud sularahata arvelduste ebaõnnestunud reformimine sundisid ettevõtteid arvlemisel kasutama sularaha. See muutis sularaha defitsiidi kõikjal krooniliseks ja sularahanappus sundis ka Eesti asuma puutumatute varude kallale. Tolleaegsete pangatöötajate kinnitusel tehti 1991. aasta suvel N. Liidu riigipangas suured silmad, kui Eesti palus luba reservi kallale minekuks. Ei usutud, et sularahanappuse ajastul keegi oli suutnud reservi säilitada. Rublapuudus kestis krooni kasutuselevõtuni, mis selgitab ka 798,3 miljoni rubla toomise Moskvast 1992. aasta esimese poolel.
Artikli autori rehkendused näitavad, et Eestisse toodi 1992. a Moskvast ligi 400 miljonit rubla rohkem, kui sularahadefitsiidi katmiseks vaja. Mäletame, et lahtiste piiride ajal ja kaubanappuse ajastul liikus rubla Vladivostokist Vilsandini piiranguteta ning Eestis ringelnud rublad võisid vabalt vabariigist sisse-välja käia.