Loata sadamapidajaid ei ähvarda ükski karistus

Kaks kuud tagasi kulutas Tallinna Lennusadamas tegutsev ja vene keelt kõnelevatest isikutest koosnev AS BPV ametiasutuste uksi, et saada luba kaubasadama ja tollikontrolli tsooni avamiseks.

Veeteede ameti peadirektori asetäitja Arvo Veskimets väitis toona, et luba ei anta, sest esitatud sadamakavad ei vastanud sadamaseaduse nõuetele. Lisaks nõuab justiitsministeerium BPV-lt kohtu kaudu mereäärset maad tagasi, ent ilma maata ei saa sadamat pidada.

Vaatamata loa puudumisele asus BPV mõned nädalad tagasi laevu vastu võtma. Reedel tukkus Lennusadamas Hiiumaalt pärit väiksemat sorti kaubaalus, mis pidi remontiminekut ootama, ja üks Leedu kaubalaev, mis oli läbinud tollivormistuse ühes teises sadamas.

Vestlustest veeteede ameti asjatundjatega selgus, et loata sadamapidajaid, nagu BPV, ei luba meil karistada ükski seadus. ?Meid nad enda territooriumile ei luba,? väitis üks veeteede ameti inspektoritest. See tähendab, et igaüks, kel tükk maad mere ääres, võib seaduste auklikkust kasutades kai ehitada ning hakata jahte, reisi- või kaubalaevu vastu võtma.

?Me ei saa mitte midagi teha,? ütles veeteede ameti sadamate järelevalve osakonna juhataja Kaarli Noor. ?Ka trahvida ei saa, sest kusagil pole öeldud, kes võiks sanktsioone rakendada.?

Sadamaseadus nõuab, et kõikidel sadamatel, kes laevu vastu võtavad, peavad alates 1. jaanuarist 2001 olema passid.

Meresõidu ohutuse teenistuse juhataja asetäitja Taidus Linikoja teada ei ole väga paljud sadamad pabereid passi saamiseks korda ajanud, kasvõi näiteks Tallinna Sadam. Veeteede ameti andmetel on tänaseks pass välja antud kümmekonnale sadamale.

Kui veeteede ameti inspektor murraks end BPV turvameestest läbi ülemuste jutule ning üritaks venelastele selgitada toimuva seadusvastasust, viitaks BPV Tallinna Sadamale: kui panete meid kinni, pange ka nemad.

Tallinna Sadama turundusdirektor Erik Sakkov möönis, et Tallinna Sadam seisab tõesti passitaotlejate rivis, sest ametkondlike kooskõlastuste hulk on üsna suur.

Teede- ja sideministeeriumi pressiesindaja Kuldar Väärsi ütles, et kui sadamapass puudub, on alus sadam 1. jaanuaril 2001 seadusest tulenevalt kinni panna. Ilmselt on praegu tegemist n-ö vaikse üleminekuajaga paberite kordategemiseks või vaikiva kokkuleppega, järeldas Väärsi, miks ühtegi sadamat ei ole kinni pandud.

Vaatamata sadama pidamisele varjab firma BPV oma telefoninumbrit ja muid andmeid. Ühe firma osaniku abikaasa kaudu hangitud väidetaval BPV kontoritelefoni numbril ei vastanud reedel keegi.

BPV on pinnuks silmas hulgale riigi võimukandjatele alates president Lennart Merist ja lõpetades Tallinna linnaametnikega. Nende eesmärk on sundida BPVd Lennusadamast lahkuma, sest tegemist on kunagi maaga, mis peaks kuuluma Eesti riigile. Sadamakai ehitati seadusevastaselt, linnavõimud pole sellele ehitusluba andnud.

Justiitsminister Märt Rask avaldas presidendi järelepärimisele vastates lootust, et riigi võim vesilennukite angaaride juures Küti 17 asuval kinnistul ikkagi taastatakse.