Loendaja piirdub vestlusega

Artikkel

- Uudised
- Katrin Kurss
- 8. juuli 2001 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Loendaja piirdub vestlusega
Loendaja ei tule luba küsimata õuele jalutama ega astu omapäi lauta, ta ei vehi sirkli ega mõõdulindiga, vaid vestleb majapidamise valdajaga. Andmed saavad kirja just nii, nagu inimene ise ütleb. Suurürituse eesmärk on saada Eesti põllumajanduse kohta põhjalikke ja täpseid andmeid, mida on võimalik kasutada põllumajanduse ja maaelu korraldamisel.
Ülevaatus hõlmab nii põllumajanduslikke majapidamisi kui ka kodumajapidamisi, nii et üle loetud saavad ka need, kellel kolm viljapuud, paar vagu talvekartulit, mõned mesitarud või kümme küülikut. Kasse-koeri ja teisi lemmikloomi ei arvestata.
Aule Kikas, kelle juhatada on põllumajandusloenduse korraldamine kolmandikul Viljandimaast, arvas, et loenduslehtede küsimustest saavad otsekohe aru need, kes igapäevaelus põllumajandusega seotud on ja nii võib talunikust saada loendajale hea abiline.
?Näiteks on üpris keeruline aru saada veiste jagunemise põhimõtetest. Nad jagunevad vasikateks, mullikateks ja veisteks, aga sealt edasi veel omakorda selle järgi, kes läheb nuumale, kes üleskasvatamiseks. Neid asju teab just vastaja,? selgitas Kikas.
Ringkäigu aluseks on kohalike omavalitsuste koostatud nimekirjad ja loenduskaart. Eelringkäigu ajal lepitakse majapidamise valdajaga kokku loenduse aeg. Samuti määratlevad loendajad oma piirkonnas need objektid, mis on nimekirjadest välja jäänud.
Statistikaameti andmetel on kohalike omavalitsuste koostatud nimekirjades ligi 90 000 põllumajanduslikku majapidamist ja 200 000 kodumajapidamist, seega on loendusega hõlmatud majapidamisi rohkem kui sellest kõrvalejääjaid.
Kui majapidamise valdaja oma valdustes ei viibi, täidetakse loenduslehed tema elukohas. Statistikaameti põllumajandusstatistika sektori juhtaja Aili Maanso sõnul võivad oma linnakorteri ukse tagant loendaja leida eelkõige need, kellele kuulub ainult metsamaa.
Loendajad külastavad majapidamisi kella kaheksast hommikul kümneni õhtul. Nende volitusi tõendab pildiga töötõend, mille on välja andnud statistikaamet. Kõik loendustöötajad on läbinud koolituse, kus õpetati inimesi vastamisel aitama.
Loendusringkonna juhataja Eha Pesur, kes korraldab ligi 70 loendaja tööd Viimsis, Maardus ja Jõelähtmel, viis oma piirkonnas läbi loendajate koolituse. Loomade äratundmist õpetada pole vaja, sest loendajad lauta lehmi lugema ei lähe, küll aga õpetati majapidamiste valdajaid küsimustega suunama.
Rahvaloenduse korraldamiselgi abiks olnud Pesuri sõnul on neid, kes keelduvad loendajaga suhtlemast, mõni üksik. Loendajate töö teevad raskeks hoopis aedades lahtiselt ringi jooksvad koerad. ?Leppisime loendajatega kokku, et palume eelringkäigu ajal inimestel loenduse ajaks koerad kinni panna,? räägib Pesur.
Põllumajandusloenduse esialgsed tulemused selguvad novembris. Kogutavad andmed on aluseks põllumajandust puudutavate otsuste vastuvõtmisel, samuti Eesti ühinemisläbirääkimistel Euroopa Liiduga.
Hetkel kuum