SAPARD hoogustab suuri tegijaid

Põllumeestel on jõudnud kätte ärev ja närviline aeg, sest kauaoodatud SAPARDi programm käivitub. Sõnaühend SAPARD oli juba jõudnud maainimeste jaoks omandada maagilis-mütoloogilise tähenduse. Keegi polnud SAPARDit näinud, kuid kõik olid kindlad tema olemasolus. Programmi sellist mainet süvendas möödunud aasta, mil pidi SAPARD kindlapeale käivituma, kuid lükkus siis jälle edasi.

Nüüd on lõpuks ligi 190 miljonit ELi ja 63 miljonit krooni Eesti riigi raha maapiirkondadesse jõudmas. Paraku pole paljud põllumehed nõus minister Ivar Padari väitega, nagu tõstaksid need miljonid põllumajanduse juukseidpidi mülkast välja. Eesti maaelule on suur asi saada lähima kuue aasta jooksul veerand miljonit krooni aastas, kuid paraku ei korva see investeeringute puudujääki, mis on põllumajanduses tekkinud viimase kümne aasta jooksul. Samuti pole programm päästerõngas väikestele taludele, sest rahataotlejatelt nõutakse sellist dokumentide paketti, mida väikeste talunike omanikel olemaski pole. Kui talunikul lähebki õnneks programmist raha saada, siis peab ta juhul, kui tal on kassapõhine raamatupidamine, muutma selle tekkepõhiseks. See eeldab üldjuhul raamatupidamisteenuse ostmist ehk lisakulu talule.

Üldjuhul polegi väikestel taludel programmist mõtet midagi taotleda, kuna taotlemisega seotud kulud lähevad liialt kõrgeks. Mistõttu võib öelda, et SAPARD annab hoo just suurtele põllumajandusettevõtetele.

SAPARD toetab siis trendi, mis on Põlvamaa põllumajanduses juba mitu viimast aastat käimas. Kui näiteks 1999. aastal esitati Põlvamaal 551 teravilja otsetoetuse taotlust ning ühe taotluse kohta tuli 36,2 ha põllumaad, siis mullu esitati 502 taotlust, kusjuures ühe taotluse kohta tuli 36 ha põllumaad. Seega võib öelda, et väikeste talude aeg hakkab ümber saama.

Autor: Sander Silm