Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
EL tegi haarangu mobiilifirmadele haarangu
Ehkki ametlikult ei ole teatatud uuritavate firmade nimesid, on teada, et Suurbritannias puudutab see kõiki viit mobiiltelefonifirmat ? Vodafone, BT Cellnet, Orange, One 2 One ja Virgin Mobile ? ning Saksamaal Deutsche Telekomi, T-Mobile Internationali ja Mannesmann Mobilfunki.
Uurimine algas tegelikult 17 kuud tagasi ja selle algatas Euroopa Komisjoni aktiivne konkurentsivolinik Mario Monti. Toetudes uurimise tulemustele, teatas ta juba tänavu aprillis, et Euroopa Liidu 15 liikmesriigist vähemalt kümnes puudub mobiiltelefonide nn roaming?u vallas täielikult konkurents. Sellele vaatamata hõlmas praegune rünnak ainult kahe riigi operaatorfirmasid, mis on omavahel jagunenud Vodafone?i, Deutsche Telekomi, France Telecomi, British Telecomi ja Orange?i gruppideks.
Roaming tähendab seda, et kui mobiiltelefoni omanik lahkub kodumaalt, siis tema telefon lülitub automaatselt mõnda teise võrku, kust rääkimine on tunduvalt kallim kui koduvõrgus.
Euroopa Komisjon kahtlustab seetõttu, et firmade vahel puudub selles vallas aus konkurents ja et nad on sõlminud salakokkuleppe, mis hoiab võõras võrgus tehtud kõnede hinnad kunstlikult kõrged. See muudab Euroopas reisimise ajal mobiiltelefoniga rääkimise näiteks kuni kümme korda kallimaks kui USAs.
?Need kõned on operaatorfirmadele suurima kasumiga ja sõna otseses tõeliseks lüpsilehmaks,? ütles haarangu kommentaariks analüüsifirma Yankee Group ekspert Declan Lonegan.
Komisjoni huvi roaming-süsteemi vastu tekkis seepärast, et samal ajal kui riikide sees olevas mobiiltelefonivõrgus on kõnede hinnad enamasti alanenud, siis tolles süsteemis pole seda toimunud pikka aega.
See on andnud Montile alust väita, et konkurentsi sisulise puudumise tõttu püsivad kõnede hinnad välisvõrkudest helistamisel ebatavaliselt jäigad ja kõrged. Komisjon oletab, et firmad on seadnud ühe kõneminuti hinnataseme keskmiselt ühele eurole (15,65 krooni).
Briti ärilehe Financial Times andmeil eitavad operaatorfirmad hinnaalast koostööd, kuid tunnistavad, et välisvõrkudes tehtud kõned püsivad kallimad 1991. a sõlmitud kokkuleppest peale, mis sätestas väliskõnede tariifid 35% kõrgemaks kui vastavatel kodumaistel kõnedel.
Praegune rünnak mobiiltelefoni operaatorfirmade vastu näitab asjatundjate sõnul nende tegevuse suurema kontrolli alla võtmist. Ennustatakse ka, et komisjoni aktsioonide tulemusena võivad välisvõrgus tehtud kõnede hinnad paari aastaga muutuda poole odavamaks.
Kui Euroopa Komisjon suudab operaatorfirmade süüd tõestada, võib neid oodata konkurentsireeglite rikkumise eest trahv, mis võib ulatuda kuni 10 protsendini nende käibest. See on operaatorfirmadele äärmiselt halb uudis, sest praegu, kus käib üleminek kolmanda põlve mobiiltelefonisüsteemidele, on nad koormatud suurte litsentsiostuvõlgadega, millele lisanduvad suured võrkude väljaehitamise kulud.
Rootsi Telia pressiesindaja Mark Vadas ütles Dagens Industrile EK rünnaku kommentaariks, et tema pole Rootsis taolistest süüdistustest midagi kuulnud.