Elu Hispaanias ? lõputu pidu

Hispaanlased ei tea ärgates iialgi, mida nad pärastlõunal teevad; nad ei muretse homse päeva pärast, veel vähem planeerivad nad ette kaugemat tulevikku. Nende jaoks on elus edasiviivaks jõuks fiesta (üks korralik pidu) ja siesta (pärastlõunane puhkepaus) ning kõike, mis võiks hispaanlaste elu veidikenegi keerulisemaks muuta, lihtsalt ignoreeritakse. Kui te olete mõne päevaga kasvõi osakese sellest elustiilist üle võtnud, võite arvestada, et olete hispaanlaste hulgas oma inimene. Nad suhtuvad teisse kui pisut võõrapärase väljanägemisega hõimlasesse, näidates üles suurimat sõbralikkust ja heatahtlikkust.

Kataloonia on Hispaania üks seitsmeteistkümnest autonoomsest piirkonnast, kus räägitakse katalaani keelt, mis pigem sarnaneb portugali kui hispaania keelega. Kataloonia elanikud nimetavad end iseseisvusmeeleoludest tingituna jäärapäiselt kataloonlasteks, mitte aga hispaanlasteks. Ja kui nad ehk mõistavad ka hispaania keelt, vastavad nad hispaaniakeelsele pöördumisele ikkagi katalaani keeles. Oma iseseisvuse eest seisavad nad aga rahumeelsemalt kui näiteks pommiplahvatusi korraldavad baskid.

Katalooniat peetakse kõige kõrgema elatustasemega Hispaania piirkonnaks. Seda võib märgata ka tänavapildis.

Kataloonia pealinna Barcelona kujundamisel tundub olevat vaeva näinud mingi inimvõimetest kõrgemal seisev jõud ? niivõrd läbimõeldult terviklik ja kaunis on linna üldpilt Montjuici või Tibidabo mäelt all-linna imetledes.

Barcelona sümbol on kataloonia modernismi juhtfiguuri Antoni Gaudi elutöö ? Sagrada Familia. Püha Perekonna lunastuse kirik peaks lõplikult valmima aastaks 2060, kuid juba ligi sajandi jooksul on Barcelona külalistel olnud võimalik imetleda meistriteost, mida anarhistid on nimetanud konservatiivseks religioosseks reliktiks. Anarhistide pooldaja, kirjanik George Orwell on öelnud, et Sagrada Familia säästeti, sest kirik pidavat olema kunstiväärtus, kuid lisas, et see on üks jubedamaid ehitisi maailmas ning anarhistid väljendasid halba maitset, kui ei lasknud kirikut võimalusel õhku. Kuigi kirik elas Hispaania kodusõja üle, hävitasid anarhistid enamiku Gaudi jooniseid ning keegi ei tea tänapäeval Gaudi täpseid kavatsusi.

1904 valmis kiriku Sünni fassaad, 1980. aastatel ehitati Kristuse valu ja viimset ohverdust sümboliseeriv Kannatuse fassaad ning praegu on ehitusjärgus inimese elu ja selle lõppu sümboliseeriv Õndsuse fassaad.

Barcelonaga tutvumiseks ei piisa päevast-kahest. Ligi 3 miljoni elanikuga ja 90 km² suuruse pindalaga linnas võib külastada sadu muuseume ja parke, imetleda kauneid Gaudi projekteeritud elumaju ning tema üht värvikaimat tööd Güelli parki, jalutada Hispaania kuulsaimal jalakäijate tänaval La Ramblal või Passeig de Gracial ? tippmoe rõivabutiikide ja kohvikutega ääristatud Barcelona Champs-Élysées?l ?, tutvuda Barcelona vanalinna ja katedraaliga, näha oma silmaga maailma üht võimsamat jalgpallistaadioni Comp Noud, külastada Euroopa suurimat akvaariumi, sõita rippraudteega üles Montjuici mäele, käia ära olümpiastaadionil ja Kataloonia rahvuskunstimuuseumis ning imetleda õhtu lõpetuseks Maagilise purskkaevu imelist valguse-värvide ja muusika vaatemängu.

Kataloonia autonoomne piirkond jaguneb neljaks provintsiks: Girona, Barcelona, Lleida ja Tarragona. Girona on Kataloonia kõige põhjapoolsem provints ning selle maakonna au ja uhkus on seal sündinud ja elanud kuulus sürrealist Salvador Dali ning suure kunstniku poolt loodud endanimeline teatri-kunstimuuseum.

Barcelona provintsi magnetiks on lisaks provintsi pealinnale kahtlemata 725 m kõrgusel mägedes asuv Montserrati klooster ja omapärase hambulise kujuga samanimeline mägi. Kindlasti väärivad oma silmaga nägemist kuulsad Penedesi viinamarjakasvatuspiirkonna viinamarjaväljad ja veinikeldrid.

Tarragona provintsi pärl on provintsikeskus ise. Roomaaegse varade hoiukambri Tarragona rikkused on siiani säilinud ehedal kujul, olgu see Rooma tsirkus või amfiteater. Kitsaste tänavatega kaunis vanalinn, gooti katedraal ja Vahemere vaateplatvorm on Tarragonast teinud Hispaania Vahemere-äärse ranniku ühe kuulsaima linna.

Tarragonast vaid kiviviske kaugusel asuvad provintsi kaubanduskeskus Reus ning kuurort Salou. Kui Reus erineb tüüpilistest hiiglaslike kaubamajadega kaubanduskeskustest oma pisikeste ülimalt maitsekalt sisustatud ja kaunistatud butiikidega, siis Salou trumbiks on hubasus ja rohelus. Talvel vaid 12 000 elanikule kodupaigaks olev väikelinn Salou muutub suve saabudes kärarikkaks suvituslinnaks, kus päeval ummistavad tänavaid ranna poole ja sealt tagasi voorivad turistide hordid. Hotell on hotellis ning baar baaris kinni, pidu käib ööklubides, baarides ja tänavatel hommikuni.

Salou külje all asub Hispaania kuulsaim teemapark Port Aventura, kuhu rajatud viit riiki ja kultuuripiirkonda ? Hiinat, Polüneesiat, Vahemere rannikut, Mehhikot ja Metsikut Läänt ? tutvustavad ehitised ja loodus võimaldavad ühe päeva jooksul reisida läbi pool maailma. Tegemist ei ole kaugeltki vaid lastele mõeldud meelelahutusega.

Kogu Hispaania Vahemere-äärse ranniku puhkajaid ligi meelitav magnet on kaunid liivarannad. Kui Salou lähikonda jäävat rannikuala kutsutakse Kullarannikuks ehk Costa Dauradaks, siis Hispaania põhjaossa jääb kaljune väikeste lahesoppidega Costa Brava. Saloust lõuna pool asuvat rannikut nimetatakse valgete liivarandade tõttu Valgeks rannikuks ehk Costa Blancaks ning päris lõunas asub Hispaania päikeserannik Costa del Sol.

Kui Costa del Soli saabuvad esimesed turistid juba varakevadel märtsis-aprillis rannamõnusid nautima, siis Costa Dauradal ja Costa Braval algab turismihooaeg alles mai teises pooles. Suve haripunktis juulis on ilm kogu Hispaanias kõrvetavalt kuum ? üle 35 kraadi. Merevee temperatuur ületab juba mais 25 kraadi künnise. Turismihooaeg kestab Hispaania mandriosas oktoobrini.

Autor: Ulvi Tüllinen