Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tagasiost jääb ära

    Viimasel nädalal muutus aktiivseks kauplemine Eesti Telekomi aktsiaga. Põhjuseid on siin mitu. Aktsia kukkus oma ajaloo madalaimale tasemele, mis pani investoreid kaaluma Telekomi aktsiate omamise põhjendatust. Ka levisid spekulatsioonid, nagu hakkaks Eesti Telekom oma aktsiaid madalamal tasemel (60, 50 krooni) tagasi ostma. Ka oli välisturgudel telekommunikatsioonisektori taust negatiivne. Samuti polnud Telekomi hiljuti avaldatud kvartali majandustulemused investoritele rõõmustavad.
    Möödunud nädala kõige populaarsem spekulatsioon aktsiaturgudel käis selle ümber, nagu võiks Eesti Telekom oma aktsiad allpool 60 või 50 krooni taset ostma hakata.
    Tegelikult ei pruugi üldse mingit aktsiate tagasiostu tulla. Aktsionäride koosolek andis Eesti Telekomile aktsionäride üldkoosolekule õiguse (mitte kohustuse) kuni 5% aktsiate tagasiostmiseks. Tuletaks siinkohal meelde tingimusi. Volitused aktsiate tagasiostuks anti kuni 23. maini 2002. Aktsia poolt tasutav summa ei tohi ületada sama päeva Tallinna börsi päeva kõrgeimat hinda. Lisaks peab Eesti Telekomi nõukogu kinnitama enne iga tehingut ostetava aktsiate koguse.
    Arvestades aktsiate kogust, omanike struktuuri ja investorite aktiivsust paistab, et Eesti Telekomil pole võimalik 5% Eesti Telekomi aktsiatest vastavalt hiljuti kõlanud spekulatsioonidele alla 60 krooni soetada.
    5% Eesti Telekomi aktsiatest tähendab 6,87 miljonit aktsiat. 60kroonise hinna juures tähendaks see börsilt enam kui 400 mln krooni väärtuses aktsiate ostmist, mis on ebareaalne. Ma kahtlen sügavalt, et kui aktsia hind langekski alla 50 krooni, ei ole Eesti Telekomil võimalik osta tagasi isegi 1 miljonit aktsiat, kuna aktsia hinnal on komme vastavalt nõudlusele-pakkumisele liikuda, ehk siis sellisel juhul tõusta üle 60 krooni.
    Üheks võimaluseks oleks muidugi see, et Eesti riik müüb Eesti Telekomile osa talle kuuluvatest aktsiatest, mis aga praegusel hinnatasemel oleks väga riskantne tegevus.
    Mida hakkaks Eesti Telekom peale tagasiostetavate aktsiatega? Eesti Telekom ei saa suure tõenäosusega tühistada tagasiostetud aktsiaid, kuna suuraktsionäridega on sõlmitud aktsionäride leping, mis ei luba Telial ja Soneral suurendada oma osalust kokku üle 49%. Juhul kui aktsiad ostetakse börsilt, st mitte Telialt ega Soneralt, ning aktsiad tühistatakse, suureneks kahe suuromaniku osalus üle lubatud määra.
    Tagasiostetud aktsiaid saaks Eesti Telekom omada kuni aasta ? see aga tähendab seda, et Eesti Telekomi juhtkond võtaks aktsiaid tagasi ostes vastu otsuse spekuleerida sellega, et Telekomi aktsia hind on vähem kui aasta pärast kõrgemal kui täna, et need siis maha müüa kas börsi vahendusel (mõjub aktsiahinnale destruktiivselt) või siis GDRide vormis välismaistele institutsioonilistele investoritele pakkudes.
    Ma ei usu, et Eesti Telekomi juhtkond tahaks lisaks ettevõtte juhtimisele keerulises turusituatsioonis võtta veel riski spekuleerides tresooriaktsiatega.
    Eesti Telekomi aktsial hakkaks minema paremini, kui ettevõtte majandustulemused paraneksid, turuosad stabiliseeruksid konkurentsi tingimustes ning investorites taastuks üle maailma usk telekommunikatsioonisektori ettevõtete tulevikku. Eesti Telekom pole õnneks 3G-litsentsi pokkeris osalenud ega pea hirmkalleid litsentse kinni maksma. 3G võib tulla Eestis odavamalt kui Põhjamaades, juhul kui litsentsitasu tuleb sümboolne. Võrgu väljaehitamine läheb muidugi midagi maksma, kuid Eesti Telekom on omanikest paremini kapitaliseeritud.
  • Hetkel kuum
Statistikaamet vastab kriitikale: kuidas kujuneb elektrihinnaindeks?
Elektrihinnaindeksi arvutamist mõjutab ka riigipoolne sekkumine, muutust hinnaindeksis näeme peagi, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Lauri Veski vastukajana Äripäeva “Makromaania” uudiskirjale.
Elektrihinnaindeksi arvutamist mõjutab ka riigipoolne sekkumine, muutust hinnaindeksis näeme peagi, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Lauri Veski vastukajana Äripäeva “Makromaania” uudiskirjale.
Kui Mars kutsub: Musk soovib 55,8 miljardit Tesla varadest
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon Musk on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon Musk on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Usaldamatus valitsuse majanduspoliitika suhtes on järsult kasvanud
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.