Ericsson ? pika ajalooga ettevõte

1876. aastal lõi varem telegraafiseadmeid tootvas ettevõttes töötanud Lars Magnus Ericsson oma ettevõtte, mis kahe aasta möödudes hakkas tootma ka telefone. Sellest saigi alguse praeguseks legendaarne ettevõte, mida teavad kindlasti kõik, kes on telekommunikatsiooniga kokku puutunud.

Ericssoni telefonid ei olnud ettevõtte algusaegadel küll eriti innovaatilised, kuid samas oli tegemist silmapaistvalt kõrgekvaliteediliste aparaatidega, mis koos Ericssoni telefonivõrguseadmetega tõid regiooni siderevolutsiooni.

Ettevõtte kiire laienemise taga oli lisaks telefoniside läbimurdele ka vajadus varustada ettevõtet selliste oluliste materjalidega nagu vask, kaabel, magnetteras jne. Mis muu oleks olnud parem samm enda varustatuse kindlustamiseks kui osta ära eelmainitud materjalide tootmisega tegelevad ettevõtted. Nii saigi Ericssonist rahvusvaheline ettevõte.

Praeguseks on Ericssonist saanud tugeva rahvusvahelise haardega avalik ettevõte, mille nime seostatakse jätkuvalt kõrgekvaliteediliste telekommunikatsiooniseadmete tootmisega nii fiks- kui mobiilsidevõrkudele. Ericssoni toodete hulka kuuluvad lisaks telefoni- ja andmesidega seotud seadmetele veel ka mikroelektroonilised komponendid, kaitseotstarbeline elektroonika, mobiilsidetarkvara ning kommunikatsiooni- ja elektrikaablid. Umbes 70% käibest tuleb siiski sideoperaatoritelt, kes kasutavad Ericssoni seadmeid oma võrkude laiendamiseks. 3G mobiilside infrastruktuuriseadmete alal on Ericsson senini veel turuliider, kuid Nokia on ettevõttele sel alal hakanud kuklasse hingama. Pikad traditsioonid ja hea nimi pole Ericssoni suutnud aga raskustest eemal hoida. Pidevalt kahjumit tootnud mobiiltelefonide tootmine, nõrk turu olukord kogu tööstusharu jaoks ehk operaatorite võrkudesse tehtavate investeeringute vähenemine viis Ericssoni käesoleva aasta teises kvartalis 14,2 mld SEKi suurusesse netokahjumisse. Seda eelkõige sellepärast, et teises kvartalis kanti restruktureerimiskulusid tervelt 15 mld SEKi ulatuses. Kulud olid aga osa märtsis alustatud agressiivsest kulude kokkuhoiu programmist, mis peab juba käesoleval aastal aitama kokku hoida 5,5 mld Rootsi krooni ja järgneva paari aasta jooksul kokku 38 mld Rootsi krooni. Kulude kokkuhoiu programm hõlmab töötajate ja konsultantide koondamist, rahvusvaheliste üksuste ning uurimis- ja arendustegevuse koomaletõmbamist. Esialgsetel andmetel on kulude kokkuhoid kulgenud isegi oodatust edukamalt ning infotehnoloogia ning uurimis- ja arendustegevuselt on suudetud kokku hoida 10?15 protsenti oodatust enam.

Saab näha, kas 42 protsendi ulatuses Wallenbergide perekonna poolt kontrollitaval ettevõttel õnnestub taas normaalset kasumit teenima hakata.