Mootorratas liigutab hinge

KULLO KABONEN

Neljapäeval alanud ja pühapäevani jätkuv Eesti mootorratturite ehk hingeliigutajate aasta tippsündmus ? motokokkutulek Jõgevatreff 2001 ? on sedakorda juubeli- ja rekordihõnguline. Juba kümnendat korda toimuvale üritusele oodatakse pea 1500 osavõtjat.

Motoklubi Jõgeva MC egiidi all korraldatav Baltimaade suurim motoüritus on aasta-aastalt populaarsust kogunud. Kui 1991. aastal korraldatud esimesest Jõgevatrefist võttis osa 120 mootorratturit, siis nüüdsele, 10. korda toimuvale üritusele oodatakse ühe korraldaja Urmas Kauniste sõnul kuni pooltteist tuhandet osalejat. Igatahes on korraldajad sellise hulga osavõtjate vastuvõtuks valmis.

Möödunud aastal osalenud ca 1300 mootorratturist olid 550 Eestist, peaaegu sama palju Soomest ja ülejäänud kaugematest riikidest (Rootsi, Norra, Läti, Venemaa, Holland).

Pidevalt kasvava osavõtjate arvu taga on peakorraldaja Igor Ellissoni sõnul mitu tegurit ?motoharrastuse kasvav populaarsus ja suurenev motoristide hulk, aga ka Jõgevatrefi korraldajate aastatepikkune töö ning suurürituste korraldamise kogemused.

Oma osa mängivad viimastel aastatel tänu kasvanud nõudlusele motoalale lisandunud elujõulised kauba- ja teenusepakkujad. Siinkohal meenutab Igor Ellisson hea sõnaga koostööpartnereid ja sponsoreid, tänu kelle mõistvale suhtumisele ja jõukohasele toetusele on meie suurimat motoüritust suudetud nüüd juba kümme aastat tõusuteel hoida ? Jõgeva ja Põltsamaa kohalikke omavalitsusi, Kuremaa tehnikumi, politseid ning firmadest United Motorsit, Loodus Investi, Bike Worldi, Dunlopi ja Rukka edasimüüjaid ja mitmeid teisi.

Kindlasti mängib rolli ka korraldajate sihiteadlik tegevus ettevõtmise propageerimisel ? juba üheksa aastat on Jõgevatreff ainsa Eesti esindajana osalenud Helsingi motonäitusel, mida näiteks sel aastal külastas üle poolesaja tuhande inimese. Ka on väljas oldud Motorexidel. Jõgevatreffi tutvustav Jõgeva MCi interneti kodulehekülg www.jogevamc.ee on loetav koguni kaheteistkümnes keeles ning kogunud kaheksa ja poole tuhande külastuse ringis.

Kui lisada siia kokkutulekul osalenute positiivsed kogemused nii organiseerimise kui ka seltskonna poolest, ei olegi imekspandav, et paljud on osalenud kõigil senistel üritustel ning on inimesi, kes broneerinud Kuremaal kokkutuleku ajaks majutuse kümneks (!) aastaks ette.

Nii suure ürituse korraldamine õnnestub vaid meeskonnatööna. Juba algusaastatest on korraldusvankrit vedanud Igor Ellisson ja Urmas Kauniste. Koos Olev Krooni ja Kaija Rytkoneniga moodustavadki nad Jõgevatrefi korralduse taga seisva MC Jõgeva. Alati on abiks olnud Eesti Motomatkajate Klubi ja paljud vabatahtlikud.

Et Jõgevatreff on Ellissoni sõnul enamiku väliskülaliste silmis Eestimaa koondportree ja mootorratturite vennaskonnas liigub suur osa infost just suust-suhu, on korraldajad hoolega panustanud turvalisuse tagamisse. Polevat ju kasu huvitavast programmist ja hästi toimivast toitlustamisest, kui kokkutuleku ajal sind näiteks paljaks varastatakse. Kokkutuleku territoorium on piiratud nüüd võrkaiaga (kokku on seda Illissoni sõnul 1,6 kilomeetrit), sisenemisel-väljumisel on kontrolli tõhustatud ja kõrvaliste isikute eemalhoidmise eest hoolitseb Kaitseliit, nii et mõne aasta tagused tõrvatilgad paari kadunud kiivri ja isiklike asjade näol enam korduda ei tohiks.

Jõgevatrefi korralduse head taset tõestab ka asjaolu, et samadele korraldajatele on sel aastal usaldatud üleeuroopalise FIM Motocampi korraldamine. Nädal pärast Jõgevatreffi Põltsamaal toimuv rahvusvahelise mootorrattaspordiföderatsiooni FIM Motocamp kujutab endast rahvusvahelist motomatkamise võistlust, mis igal aastal toimub eri riigis. Eesti esitas soovi Motocampi korraldamiseks juba neli aastat tagasi, rahvusvaheliste vaatlejate positiivsed muljed Jõgevatreffidelt tagasidki eestlastele sel aastal võimaluse esimest korda võõrustada nii kõrgetasemelist motokokkutulekut.

Kel tekib viimase hetke soov Jõgevatreffi külastada, siis teadku, et veel pole sugugi hilja. Eelregistreerimist ei nõuta. Tõelise motokokkutuleku hõngu nuusutamiseks on vaja vaid kahel (või kolmel) rattal liikuvat sisepõlemismootoriga liikumisvahendit, tavapäraseid matkatarbeid (telk, magamiskott, hambahari), pisut raha osavõtumaksu (375 kr) ning bensiini tarvis, rõõmsat meelt ja piisavalt ettevõtlikkust, et see kõik nobedasti kokku pakkida ning esiratas Kuremaa poole pöörata. Koos kogu reede jooksul üle Eesti Jõgeva poole liikuva mootorratturite summaga on trefile minek meeldejääv kogemus, eriti esmakordsele minejale. Kuremaa mõisaparki jõudnud, tuleb end pääslas julgesti registreerida, osavõtutasu ära maksta, endale pargis vaba telkimiskoht leida ja palun ? asu nautima raskesti kirjeldatavat, kuid meeldejäävat Jõgevatrefi olustikku.

Ellisoni sõnul ei saadeta tagasi kedagi, kelle liikumisvahend eelpool nimetatud kriteeriumidele vastab. Isegi paljuräägitud A-kategooria lubade puudumine pole takistuseks, kui valida sõiduvahendiks mopeed või mopeediklassi motoroller. Kaugemad sääreväristajaga osalejad on kangelaslikult kohale jõudnud isegi Riiast! Ka laupäeva hommikul Kuremaale jõudjad saavad veel magusama osa kokkutulekust kätte.

Peamised üritused toimuvad alates laupäeva ennelõunast, kui sajad ja sajad mootorrattad rivistuvad kolonni ning hakkavad Kuremaalt Põltsamaa poole liikuma. Kella 14.00 on paraad päral ja Põltsamaa linn vallutatakse mõneks tunniks, et Lossihoovis maha pidada Motosummer 2001 mürtsuva muusika, söögi-joogi, võistluste ja mu meelelahutusega. See on ka koht, kus kõik huvilised, nii auto- kui ka jalamehed, saavad üritusel osaleda, mootorrattaid kaeda ja mõnusat muusikat kuulata. Põltsamaa Motosummerile pääseb iga sajakroonise pääsme lunastanud huviline (Jõgevatrefi osalejatele on kogu üritus loomulikult tasuta).

Laupäeva õhtuks jõuab enamik osalejaid tagasi piiratud ja turvatud laagripaika Kuremaal, kus toimub pidulik lõpuõhtu ning jagatakse traditsioonilisi auhindu.

Pühapäeva hommikust täituvad Eesti teed taas sadade kojupöörduvate mootorratastega, väsinud, ent õnnelikud osalejad turjal.

Mida sa veel ootad?!

Mootorrattaga ringikihutamine maksab raha. Selge see. Aga kui palju? Kui palju kulutada, sõltub ühelt poolt sellest, palju ON VÕIMALIK kulutada ja teisalt sellest, millised on ootused. Kas olen nõus ja võimeline oma sõiduriista ise hooldama/remontima, kas sõidud piirduvad vaid nädalavahetustel lähiümbruses tiirutamisega või viivad teed ümber Euroopa ringreisile.

Miinimumprogramm sisaldab kõike hädavajalikku, et kahel rattal põrisedes nt Jõgevatrefil osaleda, keskmine on keskmine ja maksimumprogrammis üritame arvutada, palju motoharrastusse raha toppida on võimalik.

Keskmine tsikliostja on veniv mõiste. Kõige enam sõltuvad kulud sellest, kas soetatakse uus või peetud, Vene või Lääne mootorratas.

Peetud rataste hinnaskaala on eriti lai. Sõidukorras ja korras dokumentidega peetud Vene rataste hinnad algavad mõnest tuhandest kroonist, samas seisus välismaised maksavad alates 15 000 kroonist. Uue mootorratta hinnad algavad väikse töömahuga riistadel 60 000?70 000 kroonist ja jõuavad suurte, hästivarustatud matkarataste puhul 400 000 kroonini. Kõige levinum uute rataste hinnavahemik on 120 000?200 000 krooni.

Teine, algajate poolt tihtipeale alahinnatud kulukoht on sõiduvarustus. Osta uus kallis ratas ja siis selle seljas ebakohases riietuses end märjalt, külmalt ja ebaturvaliselt tunda ei tundu just kõige mõistlikuma tegevusena. Seetõttu tasub hoolega kuulata kogenud motomeeste soovitust ? osta nii kallis sõiduvarustus (jope, püksid, saapad, kindad, kiiver, pesu jms), kui vähegi suudad, ja kui raha üle jääb, siis ka uus mootorratas...

Sõiduriietus peab meie kliimas olema eelkõige vee- ja tuulekindel ning mugav. Kas otsustada naha või tekstiili, ühes tükis kombinesooni või eraldi pükste ja jope kasuks, on maitse asi ning sõltub eelkõige sõiduriista stiilist. Lihtsad nahkpüksid võib saada alates 900 kroonist, mootorratturijope ca 1500 krooniga. Kergemad, tuule- ning veekindla vahekihiga kunstmaterjalist (Goretex, Sympatex jms) püksid/joped maksavad vastavalt alates 2000 püksid ja 3500 joped. Kalleimad on bike?i-meeste kaitsetega sõiduülikonnad, mille hind algab kuuest-seitsmest tuhandest ja võib küündida paari/kolmekümne tuhandeni.

Kiiver on asi, mille hind ja kvaliteet on üsna otseselt seotud. Kõige odavamate uute kiivrite hinnad algavad ca 800 kroonist ja tippmudelid jõuavad viiekohaliste numbriteni.

Mootorratta pidamiskulud kõiguvad samuti suurtes piirides. Suurimaid kuluartikleid on uute rataste puhul vaieldamatult kaskokindlustus. Pisut saab kindlustusmaksetele leevendust, kui sügistalvisel perioodil parkida mootorratas valvatud parklasse ja tasuda niinimetatud seisukindlustuse eest.

Ka rataste hooldus ja varuosad on tavapäraselt märgatavalt kallimad kui autodel. Rehvide hinnavahe on enam kui kahekordne, ka kuluvad nad tavaliselt kiiremini kui autodel. Bensiinikulu osas pole mõtet erilisi illusioone luua ? võimsa mootoriga rattad neelavad tihtipeale rohkemgi eluvett kui väikeautod.