Säästumarket sõdib konkurentidega

Kui tänavu seitsme kaupluse võrra pikenenud Säästumarketi keti esimeseks poolaastaks kavandatud areng kulges plaanipäraselt, siis järgnevateks kuudeks prognoosib Säästumarketi juht Maldar Mäesalu kohati tagasilööke. ?Teisel poolaastal ilmselt nii hästi ei lähe, osa projekte jäävad kavandatust hilisemaks,? märkis ta.

Mäesalu sõnul on viivitustel ootamatud põhjused ? piirkonniti omavalitsustel erinevad huvid ning omavalitsusjuhtide tasemel võib tekkida takistusi. ?Kui näiteks omavalitsuse juhtide hulgas on ETK inimesi ning piirkond on ETK kontrolli all, siis on volikogus raske läbi suruda Säästumarketi detailplaneeringut,? selgitas ta.

Mäesalu ei täpsustanud piirkondi, kus on Säästumarketite rajamine olnud raskem ning kus on veel oodata probleeme. Samas lisas ta, et discounter-keti mahud on tõusnud selliseks, kus mõne projekti hilinemine ei mõjuta lõpptulemust.

Tänavuseks plaaniks on praegu veel Tallinna-kesksel Säästumarketil liikuda pealinnast väljapoole ning selle aasta lõpuks avada veel kümme kauplust üle Eesti.

Küsitletud Rapla omavalitsusjuhtide sõnul ei möödunud sealgi linnas Säästumarketi rajamine valutult, seda erinevatel põhjustel. Rapla linnainsener Madis Nurme tõdes, et tunda oli nii kohalike kaupmeeste vastuseisu kui ka väikest survet ETK poolt. ?Planeeringuprotsess on avalik,? lausus ta. ?Seda võib venitada küsimuste ja kaebustega teise osapoole poolt.?

Nurme lausus, et Rapla Säästumarketile heideti muu hulgas ette arhitektuurilist sobimatust, küsimusi oli parkla liigse suuruse ning vihmavee pinnasesse juhtimise kohta.

Linnavolikogu liige ja Rapla Tarbijate Ühistu juht Väino Sassi ütles Säästumarketi ehitusele eelnenud protsessi ning toonast kaubandusettevõtete võimalikku vastuolu kommenteerides, et selge konkurendina polnud tal mõtet kella lüüa ning teisest küljest ? linnajuhi seisukohalt ? vaadates tuli linna investeering.

Samas viitas ka Sassi Säästumarketi välimusega seotud probleemile. ?Kui näiteks Haapsalus on Säästumarket linnapilti ilmestav ehitis, siis taolisel kujul, nagu Raplasse tehti, ei peaks ta küll olema,? märkis ta. ?Linnavolikogu liikmena olin sellise talli ehitamise vastu.?

Maapiirkondades domineeriva, ligi 500 kauplust omava ETK juhatuse esimehe Mihkel Simsi sõnul pole siinsel jaekaubandusturul veel rahunemise märke näha. Ta lisas, et kuigi ETK süsteemi käive on peamiselt turu juurdevõtmise arvel väiksemate tegijate käest pidevalt suurenenud, on teisest küljest tunda ka viimaste aastatega arenenud Säästumarketi keti tugevnemist.

Samas lausus Sims, et Säästumarketil on keeruline suuremates keskustes asuvate poodidega astuda vastu ETK süsteemile, mis katab ka 1000?2000 elanikuga asulaid. ?Sellega ikka Eesti kaubandusturgu ära ei võta, et rajoonikeskustes ollakse ühe poega,? lisas ta.

Põhiliselt Lääne-Virumaal tegutseva 19 kauplusega OG Elektra omanik Oleg Gross ütles, et Säästumarketi tulek Rakverre on sealseid kaupmehi oluliselt mõjutanud. ?Arvan, et nad korjavad Rakverest kaks-kolm miljonit krooni kuus ära,? märkis ta. ?Poole sellest summast võtavad nad meie ketilt, poole teistelt.?

Praegu otsib Säästumarket maad kaupluste ehitamiseks lisaks juba olemasolevatele asukohtadele ka Valgas, Viljandis, Jõgeval ja Võrus.

Kuigi kevadel ostis Säästumarketi keti ära Soome kaubanduskontsern Kesko, pole viimane Maldar Mäesalu sõnul Säästumarketi arengusse kuidagi sekkunud ning ettevõte jätkab oma 2002. aasta lõpuni ulatuva äriplaani kohaselt. Säästumarketi juhid on varem rääkinud kuni 50 kaupluse rajamisest üle Eesti.